Jüri Ginter

FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Kui soov ei olnud auru välja lasta ja rahva kompetentsust diskrediteerida, säilitamaks poliitilise eliidi valitsemist, tuleks kogemustest õppida. Ei ole sugugi kindel, et Eesti suurimad probleemid on seotud valimissüsteemi ja erakondadega. Enne tuleks ühiselt sõnastada probleemid, seejärel saab esitada ettepanekuid nende lahendamiseks või leevendamiseks.

Ettepanekute esitajad on keskmisest aktiivsemad inimesed, kõigi huvilistega tuleks koostööd jätkata. Ettepanekute esitajatel peaks olema pidev ülevaade sellest, kui kaugele tema ettepanek on jõudnud. Mudeli «üks päev 500 inimesega» asemel võiks kaaluda mudelit «viis päeva 100 inimest», millele eelneksid arutelud eri kohtades. Kindlasti ei tohiks arutelurühmas olla üle üheksa inimese. Suuremas rühmas võib korraldada ajurünnakuid jms.

Kindlasti tuleks kasutada ka eelnevate arutelude (näiteks Minu Eesti mõttetalgud) tulemusi ja kogemusi. Avatum võiks olla ka arutelu metoodika eelneval läbiarutamisel, Minu Eesti mõttetalgute eel oli võimalik esitada ettepanekuid, mida ka arvestati.

Meetodite valik sõltub eesmärgist. Kui eesmärk on uudsed lahendused, siis sobivad ajurünnakutaolised meetodid. Konsensuse saavutamisele aitab kaasa lumepalli veeretamine jt meetodid. Hääletamine pigem suurendab erimeelsusi.

Arusaamatuks jääb, miks oli meedia põhitähelepanu pööratud 6. aprillil toimunud hääletamisele. Elanike arvamuse representatiivseks väljaselgitamiseks sobiks paremini ankeetküsitlus. Sel juhul oleks keeldujaid vähem, samuti võtaks see vähem aega ja oleks ka tunduvalt odavam. Rühmas toimunud arutelu tulemusi ei mõjutanud mitte eksperdid, vaid aktiivsemad rühmaliikmed. Seega pole kindel, et tulemus oli objektiivsem ankeetküsitluse tulemustest.

Internetis oleks pidanud üle kandma ettepanekute selekteerimist ja üldistamist, mis oli selles protsessis saavutatava tulemuse seisukohalt keskne. Lõpptulemus olenes eelkõige küsimuste sõnastusest ja lisatud argumentidest.

Väga iseloomulik on «üllatuslik» tulemus, kus rahvakogu hääletas presidendi otsevalimise üle. See tulemus ei ole üldse üllatuslik, kui lugeda ka ekspertide kommentaare, mis olid hääletajatele välja jagatud. Seal oli presidendi otsevalimisega riike selgelt häbimärgistatud ning ei ole sõnagi juttu sellest, et ka Soomes valivad presidendi valijad.

Samas on Eesti kõige tihedamalt seotud just Soomega. Nüüd oli hääletamiseks esitatavate tekstide ja kommentaaride koostamise protsess kõige hämaram, kuid just sama heidame ette riigikogule – et sisulised otsused tehakse tagatubades. Avatud arutelu aitaks hääletajatel kujundada oma argumenteeritud arvamuse.