Särav ja nutikas

Mari-Liis Lill Foto: A.Peegel

Vahel piisab väga vähesest – tabavast kujundist ja siirast südamest. Näitleja Mari-Liis Lille kõnes loomeliitude pleenumi 25. aastapäeval olid need mõlemad.

Kirjanik Aare Pilv leidis oma Facebooki-lehel arutledes Lille kõne eriliselt suure resonantsuse põhjuse – Lille pisut ootamatu positsioon. «Mitte ennast juba «sisse sõitnud» arvamusliider, vaid täiesti värske nägu antud diskursuses, võib-olla ka lahknevus – mitte just kõige toredamast – käibeeeldusest, et noorepoolne naisnäitleja kuulub pigem seltskonnaajakirjanduse huvivalda,» kirjutab Pilv.

Lill on põhjendanud pleenumil kõnelemist kodanikutundega ja kodanikukohustusega. Aga siiski: miks Lill, kelle suurimad avalikud sõnavõtud (väljaspool teatrilava) ongi seni piirdunud naisteajakirjadega? Pleenumi korraldaja, Eesti Teatri Agentuuri juht Ott Karulin tunnistab, et ta Lille ei tunne, aga kuna ta oli temaga siiski paaril korral vestelnud, kinnitas sisetunne talle, et Lill võib olla just see inimene, keda ta otsib. «Sest ta on inimene, kes on kursis maailma asjadega. Ta on inimene, kes muretseb riigi pärast. Oluline on ka see, et ta oskab mõtteid väljendada. Ja arvasin, et ta tahab neid avalikult välja öelda.»

Särav, nutikas, heatahtlik, avatud, aus, vaimukas, tohutu töövõimega, kohusetundlik, pimestava naeratusega, tagasihoidlik, aga julge; intelligente, hooliv, siiras – need on märksõnad, mis Lille tundvatele inimestele esimesena pähe kargavad. Lille ema Tiiu Luks on tütrele rääkinud, et juba kaheaastaselt olevat too kõnelnud täislausetega. Ka käima ja lugema hakkas Mari-Liis varakult, kooligi läks tüdruk kuuesena. Vanalinna hariduskolleegiumi almanahhi on Lille gümnaasiumikaaslased kirjutanud: pikk, tark ja ilus.

Lill on ajakirja Eesti Naine eelmise kuu kaanepersoon. Avameelses usutluses tunnistab magistrikraadiga näitleja, et valu Eesti elu ebavõrdsuse pärast valab ta luuletustesse. Aga mitte ainult: vanad riided viib uuskasutuskeskusesse, teeb annetusi toidupangale ja SOS Lastekülale. Liigelda eelistab Lill jalgrattaga või käia jala, pikemaid otsi sõidab aga elektriautoga.

Mais 30. sünnipäeva tähistav Lill, Panso preemia laureaat, töötab 2006. aastast Eesti Draamateatrist ja on seal teinud mitu tähelepanuväärset rolli, ent laiemale publikule on ta kindlasti meelde jäänud eelmisel sügisel Kanal 2 ekraanil jooksnud seriaalist «Süvahavva», aga ka menufilmidest «Seenelkäik» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse».

Esimesena luges Lille kõnet, mille kirjutamisele kulus kolm päeva, tema elukaaslane Ivo Uukkivi. Näitlejate paaril on jaanipäeval kaheaastaseks saav poeg Uku Kutt. Pisipoeg ongi põhjus, miks Lill teeb praegu Eesti Draamateatris kaasa ainult kahes lastelavastuses, Mika Keräneni tükkides «Vana roosa maja» ja «Varastatud oranž jalgratas», ning Tšehhovi «Kolmes ões» ja Tom Stoppardi näidendis «Utoopia rannik. II osa. Laevahukk».

Lille suus lööklauseks saanud küsimuse «Mis on sellel pildil valesti?» tegelikku autorit Tom Stoppardit on peagi Eestisse oodata. Näitekirjanik esineb 30. mail Tallinnas Kirjanike Majas festivalil HeadRead.