c) Esimene uuring inimestel. Leitakse suhteliselt väike arv vabatahtlikke, kes jagatakse juhuvaliku teel kaheks grupiks: pooltele manustatakse dopinguainet, pooltele mitte. Ülejäänud osas jälgitakse, et gruppide vahel poleks mingeid süstemaatilisi erinevusi. (On vähetõenäoline, et dopinguaine ühekordne manustamine inimesele kahjulik on – vastasel juhul ei saaks ju sportlased ainet regulaarselt tarvitada. Uuringuid, kus teatud aineid manustatakse tervetele vabatahtlikele, kasutatakse palju ka ravimitööstuses ja seal on välja töötatud standardid, mis garanteerivad uuringu eetilisuse.)
d) Suuremahuline uuring, mis kirjeldab mõõdetava näitaja loomulikku varieeruvust tippsportlaste seas. Oleks oluline, et uuritavad ei kasutaks testitavat ainet – praktikas võib see osutuda keerukaks, kuid siiski teostatavaks. On väga tähtis, et selles faasis ei kasutata keelatud aine tarvitamise kindlakstegemiseks väljatöötatavat testi. Uuritakse, kas ja millest sõltub mõõdetav näitaja: vanus, sugu, kehakaal, pikkus, spordiala, treeningu intensiivsus, proovi võtmise kellaaeg jne. Nüüd saab hinnata otsusepiiri kasutamisel saadud testi spetsiifilisust – tuleb silmas pidada, et see ei pruugi olla kõigis sportlaste gruppides samasugune, ning võimalikke erinevusi peaks statistiliste meetodite abil testima. Kui esialgne otsusepiir annab liiga suure hulga valepositiivseid, tuleks seda nihutada.
e) Testi valideerimine rutiinseks kasutuseks. Testi hakatakse kasutama samamoodi, nagu teda on plaanis kasutada rutiinses dopingukontrollis. Selles etapis ei tehta testi põhjal veel süüdimõistvaid otsuseid, vaid üritatakse positiivsete leidude korral alternatiivsete meetodite abil kindlaks teha, kas tegu on tegeliku dopingutarbimisega. Selle põhjal saadakse täpsustatud hinnangud testi tundlikkusele ja spetsiifilisusele.
f) Kui eelnevad uuringud kinnitavad testi mõõtmismeetodi ja otsusepiiride valiidsust, siis võib testi hakata kasutama dopingukontrollis. Selleks ajaks on olemas täielik ja tõestatud informatsioon, kuidas vereproovi võtta, kuidas seda peab säilitama, transportima jne. Nende eelkatsete alusel moodustub standardne protokoll (SOP), mida peavad kõik laborid järgima.