Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi lektor Tõnu Ploompuu kirjutab, et rahvakogus on mitu olulist suure toetusega teemat kõrvale heidetud. Näiteks leiab ta, et valimised peavad muutuma propagandapõhisest teabepõhiseks ning valimisdebattide rahastamine võiks toimuda riigieelarvest.
Riigijuhtide ignorantsest tegevusest põhjustatud kodanike protestist sündinud, presidendi poolt ellu kutsutud rahvakogu ettepanekute esmane arutamine ja sõelumine hakkab lõpule jõudma. Tulemus, milleni on jõutud, ei ärata eriti usaldust – olulisi teemasid näib olevat kõrvale heidetud.
Selle järelduseni jõudsin, vaadates enda ettepanekute saatust. Juba esmasest ettepanekute kokkuvõttest ei suutnud leida ühtegi punkti, kuhu alla need oleksid mahutatud. Üldistatult oleks see teemavaldkond valimiskampaania rahapõhisuselt teabepõhisuse poole suunamine, reklaamilt teavitamisele suundumine.
Sarnase sisuga ettepanekuid olid teinud teisteltki – Toivo Kalmo, Raul Kalev, Gustav Gerretz, Hermes Sarapuu, kuid nendegi pakutud mõtteid ei suutnud ma kuidagi tõlgendada mõne esmase koondülevaate punktide alla koondatuks.
Ometigi oli viimastel ettepanekutel üle saja toetuse ja vaid kümmekond vastuhäält. Kas isegi lisanduste, eeldatavalt kõrvale heidetavate valimiste teemade hulgas küsimuse ülestõstmine tundus kokkuvõtjatele kohatu?
Täpsemaks hindamiseks järgnev ettepanek: valimistel olgu tagatud võrdne ja piisav alusteavitamise hulk kõigile nimekirjadele.
Valimised kui riigi juhtimise vahend peavad muutuma propagandapõhisest teabepõhiseks. Kõigi edukate juhtimiste aluseks on teave, mitte teabesarnane ollus propaganda Teabe taas esile tõstmiseks on vaja võimaldada piisava hulga valimisdebattide korraldamist kõigi nimekirjade esindajate osalemise võimaldamisega.
Valimisdebattide rahastamine saaks toimuma riigieelarvest, osana senisest parteide rahastamise summadest. Riigikogu esindusorganite valimistel kuuluksid rahastamisele debatid ringhäälingus (raadio + TV), samuti igas ringkonnas vähemalt kolm otsest avalikku debatti suure mahtuvusega avalikes ruumides. Ka kohalike valimiste puhul peaks kohalik võim tagama võimaluse omavalitsuse esinduslikel (suur ja kättesaadav) avalikel pindadel vähemalt kolme debati korraldamiseks, vajadusel iga nimekirja soovil veel ühe nimekirjade debati.
Analoogilised võimalused peab nii riigikogu kui kohaliku võimu valimistel andma ka üksikkandidaatidele. Väikestes omavalitsustes on sobilik nimekirjade ja üksikkandidaatide debatid ühendada.
Täiendava ettepanekuna sai rõhutatud, et avalikke, maksumaksja raha eest ülalpeetavaid ruume ja meediakanaleid ei tohi kasutada anda partei või nimekirja individuaalseks propagandatööks aktiivsel valimiste perioodil. Väliüritustele või erapindade rentimisele ei oleks aga vaja tekitada mingeid piiranguid.
Parteide riikliku rahastamise piiramise teemat on samuti rahvakogu esmases andmetöötluses tõrjuvalt käsitletud. Ilmselt tundus rahvakogu korraldajatele ebasünnis asuda parteide käsutatava raha kallale. Seeläbi soositakse kartelliparteide ühtsust endile raha jagamises – ühes praegustes riigikogu liikmetes suurimat ühtsust tekitavas küsimuses. Mis tekitab aga kodanikes üha teravamat võõrandumise tunnet. Samuti takistaks see veidi kodanikes tülgastust tekitavaid pilditöötluse silikooni ja botoxiga ilustatud majasuuruste näopiltide ja koogamisele sarnanevate valimisloosungite kasutamist. Sunniks valimismüra tekitamise asemel hoopis valimisteabega tegelema. Novgorodi Veetše viimsetele päevadele omase võimalikult kõva ja koleda häälega «demokraatlik» oponentide mahakarjumise kasutamine saaks sellise põhimõtte rakendamisel tõsiselt kahjustada. Parteidel poleks enam nii palju riikliku rahastamise raha müra tekitamiseks.
Kartelliparteidel poleks enam nii palju omavalitsuste raha ja vahendeid oma valimisreklaami tegemiseks neid mittearmastavate kodanike-maksumaksjate raha eest. Ja neil poleks võimalik kogu avalikku ruumi oma kõmisevat valimispropagandat täis istutada, mis võtab võimaluse võõra raha mittekasutada, ühisvara mittehaldajatel ennast nähtavaks teha.
Muidugi jääb võimalus, et mul pole siiski õigus pahane olla, kuna tegu on kogemata näpuveana välja jäänud lõiguga. Selles saab peagi suuremat selgust. Kas rahvakogu on sisukas ettevõtmine või kartelliparteide juhitav alamate maharahustamise manipulaator. Kas rahvakogu on stagnatsiooni vastu või toetuseks loodud.