/nginx/o/2017/07/18/6904677t1h14a4.jpg)
Oma väites keskmise kultuuriinimese palgast Mari-Liis Lill ilmselgelt lihtsalt eksis, kuid tema jutu toon on mulle sümpaatne. Nagu idealistist vene aadlik Herzengi. Mis ei ole mulle sümpaatne, on tema sõnade seletamine, ütles kultuuriminister Rein Lang vastuseks Mari-Liis Lille teisipäevasele kõnele.
«Eesti põhiseadus sätestab, et üheks meie põhieesmärgiks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri edasikestmine, aga lapsetoetus on 19 eurot kuus ja keskmine kultuuritöötaja teenib Eesti keskmisest palgast kolmandiku võrra vähem. Mis on sellel pildil valesti?» küsis näitleja Mari-Liis Lill üleeile riigikogus.
Järgnevalt avaldame kultuuriminister Rein Langi vastuse:
Kui pildiks on eesti tänane ühiskond, siis on pildil palju valesti. Ka see on valesti, et meil on palju sotsiaalset ebaõiglust. Tõsi, keskmine kultuuritöötaja ei teeni täna kolmandiku võrra vähem kui
keskmine palgasaaja üldiselt. Ta teenib 95 protsenti keskmisest palgast (täpsed numbrid olid 2012.a. IV kvartalis vastavalt 916 ja 875 eurot).
Tõsi on aga see, et keskmine ei peegelda õiglaselt tegelikku elu. On kultuurivaldkondi, kus teenitakse hästi ja valdkondi, kus näruselt. Ja kohati on tegu väga suure ebaõiglusega.
Aga pildil on minu arust kõige rohkem valesti see, kuidas me suurt pilti ennast oma kaaskondsetele seletame.
«Vale peab olema nii suur, et see muutuks usutavaks», müristas Goebbels. Samaaegselt kurb ja tülgastav on vaadata, kuidas oma madalates ja enamasti väga lihtsakoelistes rahalistes huvides seletatakse pilti valjusti õiglust kuulutades, kuid tegelikult ebaõiglaselt pildi ja tema autori kohta valetades.
Ma ei pea siin silmas Mari-Liis Lille. Oma väites keskmise kultuuriinimese palgast ta ilmselgelt lihtsalt eksis, kuid tema jutu toon on mulle sümpaatne. Nagu idealistist vene aadlik Herzengi. Mis ei ole mulle sümpaatne, on tema sõnade seletamine nagu ka Herzeni käsitlus nõukogude eesti kooli ajalooõpikus.