Tubakatootjad on alati vastu

Foto: SCANPIX

Viimase paari kuu vältel on meie ajakirjanduses ilmunud mitmeid tegelikkust oluliselt moonutavaid ja manipuleeriva sisuga artikleid, mille kritiseeritakse Euroopa Liidu uue tubakatoodete direktiivi eelnõu, justkui rikuks see eelnõu ettevõtjate õigusi, tekitaks kahtlusi mõistlikkuses, oleks ebaproportsionaalne toote kaubamärgi ning teksti- ja pilthoiatuste omavahelises suuruse suhtes, nagu poleks hinnatud direktiivi majanduslikke mõjusid ning kasvatataks illegaalse turu mahtu jne.

Tootjaid häirib eriti, et tahetakse keelustada lõhna- ja maitseainete lisamine sigarettidele ja tubakale, sealhulgas laialdase levikuga mentooli sisaldavad sigaretid, ning kehtestada sigarettidele ja nende pakenditele standardsuurus. Kõige sellega avaldatakse survet sotsiaalministeeriumile ja kogu valitsusele mitte nõustuda ELi uue tubakatoodete direktiivi eelnõus olevate seisukohtadega, millest enamik on juba leidnud sotsiaalministeeriumis toetust.

ELi viimasest tubakatoodete direktiivist (2001/37/EÜ) on möödunud 12 aastat ja selle aja jooksul on toimunud mitmeid arenguid nii toodete tehnoloogias ja turunduses, liikmesriikide seadustes kui ka teadusuuringutes.

Uue direktiivi vajadusele viitavad mitmete teadus- ja statistiliste uuringute tulemused, nagu näiteks asjaolu, et 70 protsenti suitsetajatest alustab enne 18. eluaastat ja 94 protsenti enne 25. eluaastat. See fakt on otseselt mõjutanud uue direktiivi keskendumist noorte suitsetamisharjumuse ennetamisele ja vähendamisele.

Mõtlemapanev on tubakatarvitajate suur osakaal Euroopas (maailmajagudest suurim) ja selle aeglane langustendents. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid prognoosisid, et Euroopas langeb täiskasvanud suitsetajate osatähtsus 1995. aastaks 20 protsendile, ent selleni on jõutud vaid Rootsis, kus tubaka suitsetamisele lisandub ulatuslik suitsuvaba tubakatoote tarvitamine huuletubaka näol. Suitsetajate osakaal ELis keskmiselt oli 2012. aastal 28 protsenti, Eestis veidi üle veerandi, aga Kanadas, USAs ja Austraalias alla 15 protsendi.

Arvukad, enam kui poole sajandi kestel läbi viidud teadusuuringud on korduvalt näidanud selget seost suitsetamise ja paljude krooniliste haiguste vahel. Kõikides ELi liikmesriikides 2012. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uuring kinnitas, et tubakas on Euroopas kõige sagedam varajase surma põhjustaja. Ligi 50 protsenti suitsetajatest sureb keskmiselt 14 aastat varem kui mittesuitsetajad. Suitsetamise tõttu kaotatud eluaastate hinnaks on arvestatud 517 miljardit eurot aastas, lisaks miljarditesse ulatuv majanduskahju, mis tuleb tootlikkuse langusest, sealhulgas enneaegse pensionile jäämise, töölt puudumise ja surma tõttu. Suitsetamisest põhjustatud haiguste ravikulusid hinnatakse Euroopas 25 miljardile eurole aastas.

ELi uue tubakatoodete direktiivi eelnõu kujutab endast 64-leheküljelist dokumenti, mida on ette valmistatud mitu aastat ning mis tugineb tänapäevastele uuringutele ja rahvusvahelisele kogemusele.

Üheks selle eelnõu valdkonnaks on tööstuslikult lisatavad lõhna- ja maitseained sigarettide tubakale, sigaretifiltrile ja -paberile. Selle tegevuse peamine eesmärk on peita tubaka mõrkjat maitset ja muuta suitsu lõhn meeldivamaks, anda suitsetajale teatud kindel maitseelamus, muuta suitsetamine nauditavamaks ja mahendada tubakasuitsu ärritavat toimet hingamisteedele. Kõik see kokku suurendab harjumuspärast ja psühhofarmakoloogilist sõltuvust tubakast ja selles leiduvast nikotiinist.

Projekti PITOC (Public Information Tobacco Control) raames on läbi viidud põhjalik uurimistöö tubakale lisatavatest lõhna- ja maitseainetest. Selle algatajateks olid Hollandi rahvatervise ja keskkonna instituut ning Saksamaa vähiuuringute keskus koos 17 partnerasutusega erinevatest Euroopa riikidest. Eestist osales selles Tervise Arengu Instituut. Uuringute tulemusena koostati nimekiri tubakatööstuses kasutatavatest lisaainetest, mis on oma omaduste ja lisatava koguse tõttu tervisele kõige ohtlikumad.

Selles nimekirjas on 15 keemilist ainet ja ühendit, nende seas ka mentool, mille vastu protesteeritakse kõige enam. Mentoolsigaretid ja mentooli sisaldavad sigaretid on populaarsed noorte seas ja seejuures ei teavitata neid, et mentool pärsib hingamisteede kaitsevõimet tubakakeemia vastu ja võimaldab tubakamürkidel tungida palju sügavamale kopsukoesse, kus tekkivaid haigusprotsesse on oluliselt raskem varakult avastada. Seega on igati põhjendatud uues tubakadirektiivi eelnõus enamiku nimekirjas olevate ainete ja eelkõige just mentooli tubakale lisamise keeld.

Nende ainete kasutusalast ja tervistkahjustavast toimest saab detailsemalt lugeda Tervise Arengu Instituudi kodulehel «Koostööprojektide» alt. Tubakatööstus on õigustanud nende ainete lisamist tubakale sellega, et neid kasutatakse lubatuna ja tervisele ohutuna ka toiduainetes ja kosmeetikatoodetes. Erinevus on aga selles, et suitsetamisel toimuvad nende ainete hõõgpõlemisel hoopis teistsugused protsessid ja tekivad tervist kahjustavad ühendid.

Mis puudutab uue direktiivi eelnõus esinevat väidetavat ebaproportsionaalsust tubakatoote pakendil toote kaubamärgi ning tekst- ja pilthoiatuste vahel, siis siiani on see ebaproportsionaalsus kehtinud tootjate kasuks. Näiteks üksik terviseohu hoiatus Eestis turustatavatel sigaretipakenditel hõlmas nõukogude ajal vähem kui kümme protsenti sigaretipaki pinnast, tihti oli see valgel taustal hõbedaste tähtedega või punasel taustal kuldsete tähtedega, et äratada vähem tähelepanu. ELi 2001. aasta direktiivi alusel ja 2005. aasta tubakaseadusega hõlmab terviseohu hoiatus sigaretipakil suurema pinna – 30–40 protsenti.

Uues tubakatoodete direktiivis on tubakatoodete pakendile lisaks uutele teksthoiatustele ette nähtud ka kohustuslikult pilthoiatused. Viimased on juba üle maailma kasutusel 57 riigis, sealhulgas üheksas ELi liikmesriigis, ja nende mõju suitsetamise vähendamisele on tõenduspõhiselt uuritud piisava põhjalikkusega. Seega on tubakatoote kaubamärgi eksponeerimise senise pinna vähendamine põhjendatud, kuna palju olulisem on näidata jõuliselt neid ohte, mida suitsetamine endaga kaasa toob.

On ju ELi aluslepinguski öeldud, et esmatähtis on rahva tervise kaitse, ning uue direktiivi kehtestamisel saavad õige proportsiooni ka pakendit katvad sõnumid. Võimalik, et see aitab saavutada tasakaalu tubakaaktsiisist saadava riigitulu ning praegu mitu korda suuremate tubaka tarvitamisest põhjustatud kulude ja majanduskahju vahel.

Ühtlustamine ja standardiseerimine ELi ulatuses nii sigaretipakendi suuruses, kujus, sigarettide sisalduses kui nende mõõtudes teenib sama eesmärki: vähendada ahvatlust ja eksperimenteerimist noorte seas suitsetamisega alustamisel ja tubakasõltuvuse väljakujunemisel. Kriitikute väide, nagu ühtlustamine ja standardiseerimine suitsetamist ei mõjutaks, on juba seetõttu väär, et kui sellel puuduks oluline mõju, ei näeks tubakatööstus ju nende erisuste loomisega nii suurt vaeva.

Ka nn ilmetu pakendi (plain packaging) idee, mille kohaselt kaovad sigaretipakendilt kõik tubakatootja senised disainielemendid, ei ole enam diskussiooni objekt, vaid saanud juba reaalsuseks näiteks Austraalia parlamendis ning sama teed on alustanud Suurbritannia ja Uus-Meremaa. See ei meeldi loomulikult tootjatele, sest see tähendab nende toodete läbimüügi ja teatud grupi kasumite vähenemist, mida on prognoosinud ka direktiivi eelnõu.

Hirmutamine salaturu mahtude suurenemisega tõuseb alati päevakorda, kui regulatsioonide muutumine teatud ettevõtjatele ja äriringkondadele meelepärane ei ole. Tubaka osas oleme seda kogenud nii 2001. kui 2005. aastal vastu võetud tubakaseaduste ettevalmistamisel ja tubakaaktsiiside muutmistel. Tubakatoodete salaturgu pole kogu maailmas suudetud likvideerida, küll hoitakse seda jõustruktuuride kontrolli all. Sellega hirmutamine on aga kohatu, sest salaturu ohjeldamine on prioriteetide seadmise küsimus.

Oleme seisukohal, et uue tubakatoodete direktiivi rakendamine võimaldab eelkõige kaitsta lapsi ja noori tubakakahju eest ning oluliselt vähendada kogu rahvastiku tervise- ja majanduskahju, sest rahvastiku tervise areng on ühtlasi kogu riigi arengu vältimatu komponent.

Vastuseisu loomine ELi uue tubakadirektiivi eelnõus olevatele ja rahva tervist tõenduspõhiselt toetavatele seisukohtadele, samuti tubakatööstuse seniste positsioonide toetamine on vastuolus meie põhiseaduse sättega «Igaühel on õigus tervise kaitsele» ja ELi aluslepingu tervisekaitse põhimõtetega.

•    Eesti Arstide Liit

•    MTÜ Lastekaitse Liit

•    Vähiliit

•    Kopsuliit

•    Perearstide selts

•    Psühhiaatrite selts

•    MTÜ Eesti Tervisedenduse Ühing

•    MTÜ Tubakavaba Eesti

•    MTÜ Salutàre

•    MTÜ Usaldus

•    Karskusliit AVE

•    MTÜ Eesti Tubaka ja Alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise Koda (ETAK)

Lugupeetud riigikogu liikmed

•    Kas te olete tõesti valmis lubama tubakatoodetele «mõnuainete» lisamist, mis varjutavad ebameeldivat maitset, kuid muudavad need mürgid tervisele veelgi ohtlikumaks – ainult selleks, et ahvatleda eeskätt noori suitsetamisega oma tervist rikkuma ja suurendada kahjurfirmade kasumit?

•    Miks peaks enesehävitajatele suurte ja kaunilt kujundatud kaubamärkidega ette maalima, millise firma mürgiga nad ennast tapavad? Kõik see teenib ainult tubakafirmade kommertshuve, kellel pole isegi piinlik ennast avalikult reklaamida.