Ajaloolane Jaak Valge

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Miks said Eesti vasakpoolsetest kirjanikest juunikommunistid ja miks mõjus Nõukogude kommunism külgetõmbavalt Lääne vasakintellektuaalidele, selle üle arutleb värskes ajakirjas Tuna ajaloolane Jaak Valge. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli lühikokkuvõtte.

Pärast 1940.aasta juunipööret läks Nõukogude režiimi teenistusse ligi kolmandik iseseisva Eesti Kirjanike Liidu liikmeist. Johannes Vares-Barbaruse ebavalitsust on asjakohaselt nimetatud «kirjanduslikku tüüpi» või rahva seas ka kirjanike valitsuseks.

Artiklis on keskendetud kolmele tippkolloborandile – Nigol Andresenile, Johannes Vares-Barbarusele ja Johannes Semperile, kes ei olnud kõrvalised boheemlased, vaid olid olnud selles ühiskonnas, mida nüüd hävitama asusid, tuntud ja respekteeritud isikud.

Nende uurimine on seda olulisem, et lääne intellektuaalide stalinismipimedus on kujunemas lääne ajalooteaduses väga intrigeerivaks uurimisteemaks ning Eesti näib pakkuvat erksate kontrastidega juhust.

Artiklis vaadeldakse seni esitatud põhjendusi, miks eesti vasakintellektuaalidest sedavõrd suur osa Nõukogude võimuga koostööle asus.

Mõned autorid näevad Eesti vasakintellektuaalide Nõukogude režiimi teenistusse mineku põhjusena nende isikuomadusi nagu karjerism, edevus ja konjunkturism, teised tõstavad esile naiivsust, kolmandad Eesti ahistavat autoritaarrežiimi, mis võõrandas vaimuinimesed Eesti riigist.

Peamine, «Mongoolia tegemise» motiiv ehk vasakintellektuaalide väidetav püüd Eesti ühiskonda ja kultuuri halvimast hoida võib seni inertsist kehtida osa ühiskonna teadvuses, kuid teaduskirjanduses näib olevat viimastel aastatel oma veenvust osaliselt kaotanud või vähemalt on see argument minetamas oma trooni motiivide pingerea tipus.

Lõpuks püstitatakse järgmised uurimisküsimused. Millal ja mis põhjustel tekkis paljudel vasakpoolsetel ja eriti vasakintellektuaalidel tõmme Vene kommunistliku režiimi poole? Kas Eesti vasakintellektuaalide poolehoid Nõukogude Liidu vastu lähtus samadest põhjustest, mis kujundasid tolle perioodi lääne vasakintellektuaalide mõttemaailma, või esines eestlastel siiski Eesti-spetsiifilisi mõjusid?

On selge, et isikuti esinesid Nõukogude režiimi teenistusse mineku motiivid võimotiivide pingerida, kuid kas on võimalik leida ka ühisnimetajaid? Mis eristas neid (vasak)intellektuaale, kes läksid Nõukogude Liidu teenistusse, neist, kes ei läinud.