Elering peab Eesti Energia nõuet põhjendamatuks.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Omanike Keskliidu peasekretär Priit Värk kirjutab Postimehe arvamusportaalis ideest müüa Eleringi vähemusosalus Eesti pensionifondidele.

Arto Aasa algatus kaaluda riigifirmade osalist või täielikku erastamist väärib detailsemat lähenemist kui vaid arutelu kumb on parem peremees – riik või eraettevõtja. Jõudmaks filosoofilistest arutelutest reaalse tulemini tuleb diskussiooni fookus suunata konkreetsetele ettevõttetele hinnates mõju nii riigile, maksumaksjatele, kui ka kapitaliturgudele.

Soome põhivõrgu ettevõtja Fingrid (vastand meie Eleringile) rajati 1997 aastal ning esialgu ainult riigi omanduses oleva ettevõte aktsiad jagunevad täna  riigi (53,1 protsenti) ning kaheteistkümne Soome kindlustusfirma ja pensionifondi vahel (46,9 protsenti). Põhjanaabrite samm näitab hästi, et ka strateegilise tähtsusega põhivõrgu ettevõtte  vähemusosaluse müümine ei tohiks olla tabu. Säilitades  kuldaktsia kaudu ettevõtte üle kontrolli maandatakse energiajulgeolukust tulenevad ohud ning erainvestorid  toimivad  täiendava kontrollorganiga, et ettevõtte majandamine oleks heaperemehelik ning läbipaistev. Juhul, kui eesmärk on minimaliseerida strateegilised julgeoleku riskid soovitan riigil kaaluda õiguslikke lahendusi, et analoogselt soomlastele, Eleringi vähemusosaluse müük toimuks suunatud pakkumise vormis ainult Eesti pensionifondidele.

Miks peaksid pensionifondid investeerima Eleringi?

Lihtsustatud vastus: tegemist oleks võrdlemisi turvalise ja kasumliku investeeringuga. Eleringi 2012 aasta kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli 64 mln eurot. Kuna tegemist on monopoolse teenuse pakkujaga ja äririskid on seega madalad, siis eeldame, et ettevõtte väärtus on konservatiivsel hinnangul kuus korda EBITDA ehk saame hinnaks ca 384 mln eurot. Pärast mahukate investeerimiskavade teostamist riikidevaheliste ühendustesse ning siseriikliku võrgu kaasjastamisesse võiks sellest saada stabiilne dividendiaktsia.

Riik võiks Eesti pensionifondidele pakkuda ettevõttest 49 protsenti (188 mln eurot). See moodustaks ca 15 protsenti Eesti pensionifondide kogumahust, mis on täna ca 1,24 miljardit eurot. Turu oodatav tootlus võiks sellise ettevõtte korral oleks 8 protsenti.

Milles seisneks riigi kasu Eleringi vähemusosaluse müümisest?

Esiteks. Eleringi põhiülesannetest tulenevalt on lähiaastatel vaja finantseerida kapitalimahukaid investeeringuid. Suurimad neist on Estlink 2 (100 mln eurot) ja Kiisa avariireservelektrijaama ehitamiseks (135 mln eurot). Vähenemusosaluse müümisel saaks Elering juurde rahalisi vahendeid investeeringute teostamiseks ja tarbija jaoks seisneks võit asjaolus, et surve võrgutasude tõstmiseks väheneks.

Teiseks. Täna on 94 protsenti Eesti pensionifondide rahadest investeeritud välisriikidesse. Võrdluseks meie lähinaabritelt investeerimispoliitikast, siis Rootsis, kus hallatakse ka enamik Eesti pensionifondide rahadest, on pensionifondide rahadest 55 protsenti investeeritud siseriiklikult ja soomlastel ca 34 protsenti. Euroopa Liidus on keskmiselt ca 50 protsenti pensionifondide rahadest investeeritud kodumaal tegutsevatesse ettevõttedesse. Eks asjaolu, et meie pensionifondide raha rakendatakse Eestis vähe, on teada-tuntud mure, kuid tavapäraselt viidatakse asjaolule, et rahapaigutamise võimalused Maarjamaal on ahtakesed. Osaliselt avitaks siin Eleringi vähemusosaluse müümine ja seda siis Eesti pensionifondidele. Selline samm elavdaks siseriiklikult meie kapitaliturge.

Kolmandaks. Alternatiivina pensionifondidele tuleks kaaluda börsil noteerimist, eeltoodu hinnanguline turukapitalisatsioon 384 mln eurot jääks täna börsil alla vaid Tallinkile (694 mln) ning ületaks isegi Olympicu gruppi (304 mln) ja Tallinna Kaubamaja (253 mln).

Kapital ja kodumaa

Pensionifondide rahapaigutused näitavad, et kapitalil on kodumaa, Eesti riigi ülesanne on, et ka kodumaal oleks kapitali – selle jaoks on kapitaliturgude areng kriitilise tähtsusega. Kokkuvõtlikult Eleringi vähemusosaluse müük pensionifondidele või börsil noteerimine oleks kasulik kõigile osapooltele.