Sirje Niitra

FOTO: Pm

Kuidas on ikka võimalik, et välismaalased eestlastele siin nii lihtsalt koti pähe tõmbavad, nagu tegid Päikesepai lasteaia inglasest omanikud?

Üks võimalus on, et nad ei tunne kohalikke tingimusi, seadusi ja siinseid äritavasid. Kobavad nii-öelda pimeduses. Aga siis võiks ju küsida. Lasteaia juhid pakkusid oma abi, aga seda ei võetud vastu. Vastupidi, omanikud ei usaldanud neid kopka eestki, nagu vanasti öeldi, olles hädapärase raha andmisel nii kitsid, et töötajad olid sunnitud WC paberit ja seepi sageli oma raha eest ostma. Ja seda eralasteaias, kus vanemad iga kuu 5500 krooni letti laovad.

Teine võimalus on, et Eestisse tullakse algusest peale kavaga siinsed inimesed lohku tõmmata. Meisse suhtutakse kui vähearenenud pärismaalastesse, kes peavad iga välismaalase üle õnnelikud olema. Tegelikult me olemegi. Piisab, kui lugeda pooleteist aasta taguseid kiidulugusid Jenniferist, kes justkui Mary Poppins siia lastele õnne tooma lendas.