Britid tõstsid tulumaksuvaba miinimumi muuhulgas põhjendusel, et see hüvitab kütte, elektri, gaasi ja teisi hinnatõuse. Kas ei tule tuttav ette? Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) selgitab mõtet lähemalt.
Sven Sester: maksuvaba tulu tõus elavdab majandust ja ravib hinnatõusu
3. aprill 2013, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majandus on majanduskriisist taastumas: oleme teist aastat järjest euroala kõige kiiremini kasvav majandus (2012 oli Eesti majanduskasv 3,2 protsenti), tööpuudus on jõudsalt vähenenud (2012 vähenes tööpuudus 2,3 protsendi võrra) ning inimeste palgadki on hakanud tasapisi kasvama (2012 oli keskmise palga kasv 5,9 protsenti).
Need numbrid näitavad, et Eesti majandus liigub õiges suunas. Teisalt on aga oluline, et lisaks headele majandusnäitajatele jõuaks majanduskasv inimesteni. Tavaline tööd tegev inimene peaks normaalselt ära elama oma palgast, mitte sõltuma erinevatest toetustest. Selleks tuleb maksupoliitikas toetada neid meetmeid, mis parandavad inimeste sissetulekute kasvu ja soodustavad töökohtade teket.
Efektiivne viis selleks oleks alandada tööjõumakse. IRL on seisukohal, et juba järgmisest aastast tuleb tõsta maksuvaba tulu piiri. Tõstes tulumaksuvaba miinimumi ei karista me kõrgemat palka teenivaid inimesi, mida taotlevad sotsid tulumaksu üldise tõusu ja astmelise tulumaksu sisseviimisega, vaid anname soodustuse eelkõige madalamatele sissetulekutele. See mõjutab kõige enam väiksema sissetulekuga inimeste sissetulekuid ning vähendab sellega elanikkonna kihistumist sissetulekute alusel. Ettevõtteid julgustame aga tööjõu maksukoormuse langedes looma uusi töökohti.
Viimati tõusis maksuvaba miinimum Eestis vahetult enne majanduskriisi algust aastal 2008. Selle ajaga on maksuvaba tulu ostujõud kahanenud ligi 18 protsenti üldise tarbijahinna indeksi muutusi arvestades. Praeguse 144 euro suuruse maksuvaba tulu ostujõud on 2013. aasta lõpuks püsivhindades võrrelduna sarnane 100-eurose maksuvaba tuluga viis aastat tagasi. See väljendub eriti selgelt, kui võrrelda tulumaksuvaba miinimumi suhet keskmisse palka. Kui Eestis on tulumaksuvaba keskmiselt 16,1 protsenti keskmisest palgast, siis meie naabritel lätlastel on see 18,4 protsenti, Soomes 40,9 protsenti ja Rootsis 42,5 protsenti. Ka OECD on kritiseerinud Eesti väikest tulumaksuvaba miinimumi määra võrreldes teiste ühenduse riikidega.
Erakonnakaaslane Tõnis Palts on käinud pikemajalise maksupoliitilise eesmärgina välja tõsta maksuvaba tulu 500 euroni. Mida see tähendaks? Päevapealt rakendades hammustaks see meie riigieelarvest ligi 600 miljonit eurot aastas. Kui aga võtame oma maksupoliitiliseks prioriteediks suurendada iga aasta maksuvaba tulu suurust keskmiselt 15 protsenti, jõuaksime eesmärgini 9 aastaga. Kui tõsta maksuvaba tulu iga aasta keskmiselt 20 protsenti, läheks 500 euro suuruse tulumaksuvaba miinimumini jõudmiseks aega 7 aastat. Nimetatud mahus tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aastas oleks majanduse hea käekäigu korral reaalne katta majanduskasvust ja kaudsete maksudega. Samuti ei saa alahinnata tulumaksuvaba miinimumi tõstmise positiivset mõju tarbimisele, mis omakorda elavdab majandust ja hoogustab käibemaksu laekumist.
Mida tähendaks 500 euro suurune maksuvaba tulu töötavale inimesele? 2013. aastal maksab 500 euro suuruse palga saaja igas kuus tulumaksu 70,56 eurot. Seega kasvaks selle summa võrra iga inimese palk, mille ta saab koju viia ja kasutada oma pere ja iseenda vajaduste jaoks. Kahe töötava ja tavalist palka saava vanemaga pere jaoks tähendaks see aastas ligi 1700 euro võrra suuremat pere-eelarvet.
Positiivseid näitena sarnase reformi teostamisel võiks eeskujuks võtta Inglismaa, kus valitsus tõstab maksuvaba tulu eelmise aasta 30 protsendi tasemelt keskmise palga suhtes järgmise aasta aprillis tasemeni 37 protsenti.
Lisaks eelpool juba mainitud argumentidele on britid põhjendanud vajadust tõsta maksuvaba tulu piiri asjaoluga, et seoses energiakulude kasvuga on suurenenud elanikkonna see osa, keda iseloomustab fuel poverty – kütte, elektri, gaasi jmt seonduvate kulude osakaalu tõus üle kümnendiku perede kogu väljaminekute summast. Sarnased mured on ka Eesti elanikega.