Kadri Simson: alternatiiv maksutõusudele

Kadri Simson Foto: Peeter Langovits / Postimees

Astmelise tulumaksu sisseseadmine vajab valija mandaati, kuid tulumaksuvaba miinimumi saaks tõsta palju kiiremini.

Praegustele valitsejatele on saanud kombeks korrata, et maksudega ei mängita. See on retoorikas justkui üks osa kinnitusest, et igasugune alternatiivne maksupoliitika oleks Eestile ohtlik. Samas on ainuüksi tulumaksuseadust sel sajandil muudetud 66 korral ning viimastel aastatel on ka Eesti maksukoormus märkimisväärselt kasvanud.

Tarbimismaksude osatähtsus Eestis on üks Euroopa Liidu suuremad. Maksude kasvatamine käibemaksu ja aktsiiside näol paneb aga ülemäära suure maksukoorma väikesepalgalistele ja neile, kel palgatulu üldse pole – lastele, eakatele ja tööotsijatele.

Eesti riigieelarve on üles ehitatud paljus sõltuvana tarbimismaksudest. Tarbimismaksude osa maksutuludest on kerkinud 43 protsendini. Kaudsete maksude kõrge taseme näiteks võib tuua elektrienergia. Eesti kodutarbija makstavast elektri hinnast moodustavad maksud peaaegu 30 protsenti.

Sellest natuke suurem on maksude osa veel Rootsis ja Portugalis, aga enamikus Euroopa riikides jääb kodutarbija maksukoormus elektri hinnast rääkides 20 protsendi piiresse. Näiteks Suurbritannias ja Lätis lisatakse elektrile riigimaksudena alla kümne protsendi. Kui ka Eesti sooviks kaudsete maksude alandamise teel elukalliduse tõusu pidurdada, tuleb riigil leida teisi sissetulekuallikaid.

Alternatiivsete maksutuludena võib käsitleda nii astmelist tulumaksu kui ka edaspidisest tulumaksulangetamisest loobumist.

Astmelise tulumaksu vastased kurdavad, et see võtab inimestelt perspektiivi enam teenida. Öeldakse, et kõrgem maksuaste on karistav. Keskerakonna pakutud teine kõrgem aste ei ole karistus. Vastupidi, läänelikus maksusüsteemis maksustatakse kõrgemalt vaid teatavat tulupiiri ületav osa.

Nii näeks meie eelnõu ette olukorra, kus säilivad kõik senised maksuvabastused ning kõrgemat maksumäära tuleb tasuma hakata alles 1500 eurot ületava brutopalga osa eest. Seega inimene, kes teenib 1600 eurot kuus, saab ka astmelise tulumaksu korral kätte suurema sissetuleku kui tema kolleeg, kelle brutopalk on väiksem. Maksu- ja tolliameti viimastel andmetel deklareeris üle 18 000-eurost aastatulu ligikaudu kümme protsenti maksumaksjatest.

Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks.

Astmeline tulumaks on arenenud demokraatiate maksusüsteem. Euroopa Liidus on keskmiseks kõrgeimaks tulumaksumääraks 38,7 protsenti, seejuures eurotsoonis lausa 40,2 protsenti. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33 protsenti tagasihoidlik.

Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on.

Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust, ja selleks pole vaid juhtivtöötajatele pakutavad madalad maksutasemed. Nagu näitavad ka tööjõuränded, lahkuvad tublid Eesti tööinimesed massiliselt riikidesse, kus on astmeline tulumaks.

Kui astmelise tulumaksu sisseseadmiseks on ilmselt vaja järgmistelt valimistelt valijate selget mandaati, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks paistab aeg varem kätte jõudvat. Tõsi, valitsevad paremerakonnad räägivad, et teoorias võiks maksuvaba tulu tõsta, aga tegelikkuses toimub see aeglaselt ja jaotatuna pikkadele aastatele.

Tulumaksuvaba miinimumi ei ole tõstetud viis aastat ja see on elukalliduse tõusule selgelt jalgu jäänud, juba ähvardab pensionäregi pensionikasvu maksustamine.

Praeguste maksuotsuste taustal tundub, et edasi soovitakse minna Reformierakonna «kuldmuna» ehk tulumaksuprotsendi alandamisega. See on eeskätt kingitus kõige jõukamatele. Miinimumpalga saajale on tulumaksumäära vähendamisest 26 protsendilt 21-le kätte jäänud napp sada eurot aastas, aga kümme korda kõrgemat palka teenival inimesel üle 1600 euro aastas.

Koalitsiooni tulumaksureform on tekitanud olukorra, kus lõhe inimeste netopalkades on veelgi suurenenud. Lisaks on suurenenud kaudsed maksud, mis väljenduvad eeskätt kallimates kodukuludes ja esmatarbekaupades, väikesepalgaliste võidu ära söönud.

Seega on praegune maksupoliitika pannud ülemäärase maksukoorma väikese ja keskmise sissetulekuga inimeste õlule. Samas kõikide töötajate, kes teenivad praegust keskmist palka (916 eurot) või alla selle, võit oleks suurem, kui üheprotsendilise maksualandamise asemel kasvatataks tulumaksuvaba miinimumi. Suurem panus kõrgepalgaliste lisaastme näol tulumaksule aitaks aga alandada mitmeid viimastel aastatel tõstetud tarbimismakse.