Tõnis Palts: astmelise tulumaksu nulliv mõju

Tõnis Palts. Foto: .

Kui me näeme kedagi jooksvat sada aastat vanade ketsidega, siis temaga võistlemiseks ei pane me ju jalga samasuguseid pastlaid.

Esiteks lubage öelda, et arutelu astmelise tulumaksu sisseseadmise tegeliku mõju üle on iseenesest teisejärguline küsimus. Jah, astmeline tulumaks suurendaks solidaarsust, nagu muide tulumaksuvaba miinimumi tõstminegi. Astmelise tulumaksu idee on teatud rahvakihi seas populaarne küll, kuid vaid loosungina, mis ähvardab võtta rikastelt ja lubab anda vaestele, nagu talitas Robin Hood – jättes vahelt priske osa ka endale.  

Tulumaksu kui tööjõumaksu tervikuna tuleb langetada. Otseste maksude väiksem osa võrreldes kaudsete maksudega ei ole mitte puudus, vaid saavutus. Selline poliitika soodustab tarbimise asemel investeerimist ja efektiivsemat töötamist. Kui oleksime enne 2007. aastat suutnud käibemaksu suurendada ja tulumaksu veelgi jõulisemalt vähendada, oleks majanduskriis olnud meile väiksema sügavusega, sest tegemist oli ületarbimise tagajärjega.

Saan aru murest, et kaudsete maksude kasv mõjub halvasti puudust kannatavatele inimestele. Aga see tuleb kompenseerida teisiti, näiteks pere- või toimetulekutoetusega. Kõige parem kompensatsioon on siiski pensionide ja palkade suurendamine. Kuid muidugi tuleb seni teha ka otseseid leevendavaid samme, tõsta toimetuleku piiri, arvestades hädavajalikke kulusid, nagu arsti visiiditasu, selle sisse jne.

Maksualaseid otsuseid tehes tuleb arvestada nende mõju riigile ja majandusele, see tähendab kõikidele kodanikele. Sealhulgas ka vähekindlustatutele.

Teiseks ei ole mõistlik võidelda heade spetsialistide riiki toomise vastu. Sotsiaalmaks on täpselt samasuguse mõjuga nagu tulumaks. Kõik ettevõtlusorganisatsioonid on jõudnud järeldusele, et kõrgepalgaliste heade spetsialistide sissetoomisele ja nende siin hoidmisele oleks kasulik sotsiaalmaksu lae kehtestamine. Astmeline tulumaks aga nulliks sisuliselt ju selle mõju ja peletaks eemale ka meie oma tippspetsialistid. Ja kui sotsiaalmaksu lage ei seata, siis mõjuks see samuti soovitule vastupidiselt.

Kolmandaks. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide argument, et astmeline tulumaks on hea seepärast, et see on arenenud riikides olemas, ei kannata kriitikat. Oletame, et keegi jookseb sada aastat vanade ketsidega, mis on juba täiesti kulunud. Kuigi näeme, et ta on jooksnud kaugele, ei pane me jalga samasuguseid pastlaid, et temaga võistelda. Vastupidi, võtame kõige moodsamad spordijalatsid, eriti kui on kuulda, et ka vanad tegijad vaatavad juba kaasaegsete tossude järele ringi.

Riikide maksupoliitika ja põhjused erinevate süsteemide kasutamiseks on olnud läbi ajastute isesugused. Näiteks Venemaa mahajäämust ei saa seletada seal kehtiva ühetaolise tulumaksuga, põhjused on mujal ja üldine keskkond täiesti erinev. Ma ei ole ka kohanud ühtegi tõsiseltvõetavat uurimust, millest nähtuks, et riikide rikkus oleks kuidagi seotud astmelise tulumaksuga.

Neljandaks. Astmeline tulumaks maksustab efektiivsust. Turumajanduslikul tööjõuturul makstakse üldjuhul rohkem palka sellele, kes on efektiivsem. See on turumajanduse olemus ning pole mõtet püüda seda kummutada üksikute anomaalsete erandite näiteks toomisega. Riikidevahelises konkurentsis võidavad need, kes on efektiivsemad. Ehk kokkuvõttes need, kus inimesed töötavad efektiivsemalt. Kas tõesti tahavad keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid maksustada efektiivsemalt töötavaid inimesi «efektiivsemalt»? Selline maksustamine mõjub meie riigi konkurentsivõimet pärssivalt ja viib pikas perspektiivis soovitust vastupidisele tulemusele.

Viiendaks, astmeline tulumaks väljapakutud kujul tapab tärkava keskklassi, mis on aga iga stabiilse riigi vundament. Me elame Euroopa Liidus, avatud turul. Siin tubli keskklassi kodanikuna elamiseks peaks sissetulek olema vähemalt 2000 eurot kuus. Kuidas saab meie keskklass tekkida, kui Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid tahavad hakata eriti jõhkralt maksustama palka, mis on üle tuhande euro kuus?

Kuuendaks. Astmeline tulumaks halvendaks Eesti mainet eeskujuliku majandussüsteemiga riigina. Eesti maksusüsteemi põhimõtted on eeskuju, mida püüavad rakendada ka vana Euroopa riigid. Miks muutuda oivikust kahemeheks? Ainult riigisisene populaarsus teatud kodanike hulgas? Ei tasu ära, ka nemad saavad aru, et keskklassina oleks mõnusam elada, kui igavesti edukamaid kadestades.

Lõpetuseks. Nõus, et tulumaksuvaba miinimumi tuleb tõsta jõuliselt, see ongi kompromiss astmelisele tulumaksule. IRLi arvates tuleb tulumaksu hakata arvutama palgaosalt, mis ületab 500 eurot kuus. Ja see tuleb viia ellu järk-järgult kolme-nelja aasta jooksul. Miks me siis kohe ei toeta Keskerakonna analoogset ettepanekut? Aga kuidas kujutatakse seda ette olukorras, kus me täidame koalitsioonilepingut Reformierakonnaga? Leping on leping, lepingupartneri eelistusena on praegu elluviimisel tulumaksumäära vähendamine. Teisiti saaksime teha vaid siis, kui Reformierakond oleks nõus asendama tulumaksumäära vähendamise tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Kui me hakkaksime lepingut rikkuma, siis koalitsioon laguneks. Tõenäoliselt kukuksime populistlik-sotsialistlikku oportunismi, mille väljenduseks oleks ka astmelise tulumaksu kehtestamine.