Mõni päev tagasi ootasid Eesti ajakirjanikud intervjuud Californias muusikat tegeva Elva tüdruku Kerliga. Ikka plaadifirma vahendaja kaudu, nagu see suures muusikaäris käib.
Amet: superstaar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2002. aastal koolitüdrukuna kolme Balti riigi ühise superstaarikonkursi võitnud Kerli Kõiv on vahepealse kümnendi jooksul tundma õppinud muusikaäri tumedamaidki pooli, esimest albumit tuli oodata aastaid. Praeguseks ei ole Kerli veel üleilmse popiredeli kõrgeimal pulgal, kuid roninud siiski kõrgemale kui ükski eestlane seni. Ka äsjailmunud EPga iTunesi ülemaailmsesse müügitabelisse kihutamine on võimas saavutus.
Olulisemgi veel: Kerli on plaadifirmalt välja võidelnud tegevusvabaduse, mis konveierpopi ajastul on muljetavaldav ka rahvuslikku uhkust kõrvale jättes, ning saab popmuusika raamide piires teha seda, mida ihaldanud ilmselt kauemgi kui kümnendi. Ja ka piire pisut avardada.