/nginx/o/2009/03/23/152572t1h53d4.jpg)
Eesti on juba parandanud enda seadusi pronksöö mõjul, kommenteeris välisministeerium Euroopa Inimõiguste Kohtu värsket otsust.
Välisministeerium: Eesti on pronksööst juba õppinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peab väga oluliseks Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd inimõiguste kaitsel. Eesti on demokraatlik riik, milles politsei tegevus on kohtus vaidlustatav. Kahjuks on ka riike, kus sellised õigused sisuliselt puuduvad või inimesed ei julge seda teha, kuna kardavad võimudepoolseid repressioone.
2007. aasta sündmused on õiguskaitsesüsteemis põhjalikult läbi analüüsitud ja Eesti seadusandlust on täpsustatud lähtudes ka reas teistes Euroopa riikides toimunud noorsoovägivalla juhtumitest.
Eesti vastavad ametkonnad tutvuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu täna tehtud otsusega. Eestil on kolm kuud aega kaaluda, kas taotleda asja edastamist kohtu 17-liikmelisele suurkojale.
Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas 28. märtsi otsuses kohtuasjas Korobov jt vs Eesti (kaebus nr 10195/08) vastuvõetamatuks kõigi seitsme kaebaja kaebused selle kohta, et nende kinnipidamine aprillirahutuste ajal oli ebaseaduslik. Kuna kinnipidamise ebaseaduslikkust ei tuvastatud, siis tunnistati vastuvõetamatuks ka sellega seotud hüvitisenõue.
EIK tuvastas artikli 3 sisulise rikkumise ühe kaebaja suhtes ning artiklist 3 tuleneva uurimiskohustuse täitmatajätmise nelja kaebaja suhtes. Juba oma 14. septembri 2010 osaotsuses samade kaebajate kohtuasjas tunnistas EIK vastuvõetamatuks kõik kaebused, mis olid esitatud konventsiooni artikli 6 lg 2 (süütuse presumptsioon) ja artikli 6 lg 3 (kaitseõigus jms) ning artikli 14 (etnilisel alusel diskrimineerimine). Samuti tunnistas EIK juba osaotsuses vastuvõetamatuks kolme kaebaja kaebused artikli 3 alusel.