Juhtkiri: Meie Andruse tõde ja õigus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Vähe on neid asju, mis oleks viimase paari aasta jooksul Eesti inimesi erutanud veel rohkem kui Andrus Veerpalu dopingukahtlus. Facebooki leht «Usume Andrus Veerpalu» kogus enam kui 60 000 toetajat. Selles, et meie spordikangelase kahtlustamine läks Eesti inimestele hinge, pole mingit kahtlust.

Rangelt mõeldes on muidugi tõsi, et kuldmedaleid võitis üks mees – Andrus Veerpalu –, ent erakordselt oluline osa tegelikkusest on seegi, et meil on tema võite jälgides olnud tunne, et igaüks meist võitis, sai mingil moel paremaks inimeseks.

Me samastame iseennast oma kangelastega, neist saavad meie minapildi osad. Ja nii on ka mõistetav, miks kümned ja sajad tuhanded on võtnud sedavõrd isiklikult kahtlustust, et Andrus Veerpalu võis olla valemängija – kasutada dopingut. Kui selles valguses pisut järele mõelda, siis on «Usume Andrus Veerpalu» lehega liitunute suures hulgas peidus mitu ilusat sõnumit. Muu hulgas on need inimesed öelnud, et nad ei taha iseennast valelikuks pidada – nad ei taha valemängijad olla. Ja nad väljendasid oma moraalseid tõekspidamisi usuga meie spordikangelasse.

Kui vaadata eile avalikustatud spordiarbitraaži otsust, saame esile tuua ühe selge võitja. WADA meetodi ebausaldusväärsuse kohta esitas Veerpalu kaitsemeeskond hulgaliselt argumente, ent lõpuks jäi neist otsuse kaalukausile bioloogilise informatsiooniga tegeleva matemaatiku Krista Fischeri osa.

Tõsi, Krista Fischer ise ütleb, et ka statistikasse puutuvad argumendid on olnud meeskonnatöö.

Pole kahtlustki, et WADA kaotas. Kahjuks pole samavõrd üheselt selge, kas Andrus Veerpalu võitis. Siiski ei saa väita, et tõde selles asjas ei selgu kunagi. Veerpalu proovitulemused on fakt.

Küsimus on nende tõlgendamises. Sisuliselt tähendab otsus seda, et WADA testi järgi ei saa tõsikindlalt otsustada, kas sportlane on kasutanud sünteetilisi kasvuhormoone või mitte. Seda seepärast, et nende testi pole lihtsalt reaalse maailma oludes piisavalt kontrollitud.

Seega on Eesti matemaatik Krista Fischer koos oma Tartu ja USA akadeemiliste kolleegidega seljatanud organisatsiooni, mis väidab, et suudab akadeemiliselt puhtalt seista spordi puhtuse eest.

Siin on kohane esitada Postimehe seisukohti. Oleme kindlasti puhta spordi poolt. Spordiarbitraaži otsus tähendab seda, et puhta spordi eest tuleb seista usaldusväärsete meetoditega. Loodame, et WADA järgib edaspidi mõõtevahendite usaldusväärsust ja eesmärgipärasust paremini.

Tõsi, me ei tea selles juhtumis endiselt vaieldamatut tõde, ent õigus kehtestas end eile kaheldamatult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles