Karmo Tüür: sümbolväärtusega Berezovski

Karmo Tüür Foto: Margus Ansu / Postimees

«Suure kombinaatori» Boriss Berezovski elu ja surm on kui Venemaa kujunemisloo kõverpeegel, kirjutab TÜ politoloog Karmo Tüür Postimehe arvamusportaalis.

«Boris Berezovski on surnud» – kui ma seda uudist ümbritsevatega jagasin, siis vaatas kolmest inimesest kaks mulle otsa arusaamatusega: «Kes see veel on?» Tuleb välja et oma hiilgeaegadel kõikvõimas ja kurikuulus mees oli viimaste aastatega jõudnud kaduda meediapildis n-ö kuuenda suurusjärgu nimeks.

Berezovskit võib tõepoolest pidada omamoodi sümbolisikuks, õpikunäiteks, mille läbi seletada Venemaa lähiajalugu ning sellest lähtuvat olevikku. Suurepärase haridusega ja väga võimekas teadlane leidis perestroika segastel aegadel, et tunduvalt mõttekam on teostada end ettevõtluses – toona oli tavapärane, et teadusinstituutide töötajad sõitsid õhtuti taksot või avasid hamburgeriputka, et kuidagi ellu jääda.

Omamoodi geniaalse mehena suutis Berezovski segasest veest püüda ülimalt priskeid kalu ja muutuda oligarhiks, Venemaa üheks mõjukamaks meheks. Tema kätetööks võib pidada nii esimese presidendi Boris Jeltsini ametissejäämist kui ka n-ö järeltulija ehk Vladimir Putini trooniletõusu. Toona oli see asjade loomulik käik, et suur äri juhtis suurt poliitikat.

Peagi muutus aga poliitiline konjunktuur ning «mõjukaim mees» pidi riigist pagema, muutudes võimu kättemaksu võrdkujuks. Berezovskit ei sõimanud vaid laisk ning pagenud oligarh ei jäänud vastust võlgu. Konflikt võimuletõusnud julgeolekuteenistustega ning segased kohtuprotsessid hoidsid meedia ja publiku ärevuses. Sümboolse väärtusega oli ainuüksi asjaolu, et oma pagenduse sihtriigiks valis Berezovski Inglismaa – riigi, kuhu samal ajal nii meelsasti paigutasid oma raha ja saatsid õppima oma lapsi needsamad Venemaa võimukandjad, kelle eest ta end varjas.

Samavõrra märgiliseks saab pidada «suure kombinaatori» surma. Enne seda olla ta jäänud oma varandusest ilma ja palunud Putinilt armu ja tagasipöördumise luba. Konspiroloogid ja eriteenistused hõõruvad vaid käsi, mitmetesse mõrvalugudesse mässitud Berezovski lahkumise tõttu on juba väidetavalt toimunud esimesed arreteerimised ja ülekuulamised.

Boris Berezovskist on juba kirjutatud raamatuid ning võib kihla vedada, et neid tuleb veelgi – niivõrd suure üldistusvõimega on selle mehe esilekerkimise pagenduse ja surma lugu. Venemaa kujunemislugu peegeldub selles kui mitte muul moel, siis vähemalt kõverpeeglina.

Laupäeval suri Londonis eksiilis elanud vene oligarh ja Kremli kriitik Boriss Berezovski. Ametliku versiooni kohaselt on tegu enesetapuga, kuid liikvele on läinud ka mitmed vandenõuteooriad.