/nginx/o/2013/03/26/1657712t1h4e96.jpg)
Aberdeeni ülikoolis rahuprotsesside sotsioloogiat õppiv magistritudeng Marta Kütt kirjutab Postimehe arvamusportaalis Priit Pulleritsule vastuseks, et hoopis ajakirjanik kütab viha oma kitsarinnalise arvamusega, et vähemused ei tohiks neile suunatud ülekohtu eest võidelda.
23. märtsil Postimehes avaldatud arvamuses kirjutas Priit Pullerits, et Eesti LGBT ühing kütab viha, kui kaebab sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks petitsiooni peale. Pigem on Pullerits see, kes kütab viha oma kitsarinnalise arvamusega, et vähemused ei tohiks neile suunatud ülekohtu eest võidelda ja peaksid vaikselt kannatama valgete meeste heteroseksuaalse ühiskonnakorralduse ning arvamuste tõttu.
Ammu on ju teada, et krõbinapakendi-perekond või tuuma-perekond (cereal box family, nuclear family), mis traditsiooniliselt koosneb kodus vaaritavast emast ja tööl käivast isast, on muutunud ja eksisteerivad ka paljud teised perekonnamudelid. Näiteks on perekonnad, kus lastekasvatajaks on ainult ema või isa, isegi kaks ema või isa. Miks hoida kinni vanadest traditsioonidest ja mitte aktsepteerida mujal maailmas üha rohkem tunnustatud perekonnamudeleid? Pole ju üht ideaali, mis kõigile sobiks.
Pullerits toob välja et Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: «perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all». Kui Eesti Vabariigi põhiseaduses on sama selgelt kirjas, et perekond on ainult mehe ja naise vahel, siis tuleb põhiseadust muuta. Põhiseadus pole püha lehm. Ka seda saab ja tulebki muuta, kui seal esineb punkte, mis ajale jalgu jäävad.
Eesti tahab kuuluda Põhjamaade sekka, kuid selles kultuuriruumis eksisteerivad arvamused ja seadused näitavad, et oleme ikka veel mitu sammu taga Rootsist, Taanist ja Norrast. Kahjuks on aga riigi areng piduratud seniks, kuni Toompeal on võimul selliste kitsate ja mitte-millelgi põhinevate arvamustega inimesed nagu Erki Nool, kes arvavad, et homoseksuaalsus on haigus, mida tuleks ravida või tuleks hoopis vältida praktiseerivate homoseksuaalide seltskonda.
Ma ei nõustu väitega, et sõnavabadus kütab viha ja et just LGBT ühing on selle algataja. Pigem on traditsioonilise perekonna kaitseks avaldatud petitsioon viha õhutaja, mis hoiab inimesi kinni vanades ideaalides, mis suruvad alla uued. Miks kuulutada üks õigemaks kui teine ja mitte käsitleda kõiki mudeleid võrdsetena?
Kõik vähemused, kes põhinevad rahvusel või seksuaalsel orientatsioonil, peaksid just arvamust avaldama ja võitlema võrdse kohtlemise nimel nii privaatses kui avalikus sfääris. Eesti riik on väike ja muutusi ei ole tegelikult nii raske läbi viia kui esialgu ehk tundub. Eks iga uus asi hirmutab ja tundub alguses võõrana, kuid aja möödudes see muutub. Alustagem sellega pigem varem kui hiljem.