Kaur Riismaa

FOTO: Rahel / Vikipeedia

Kirjanik Kaur Riismaa kirjeldab Postimehe arvamusportaalis luulevormis Eesti elu vastuoksust ja absurdsust, peatudes nii homodebatil kui Yana Toomil.

ärevail päevil unustas eesti mees
lesbipornoga veedetud tunnid
ja tuiskas barrikaadidele
homod on loomad ja kahtlemata
ohustavad temagi
lahutatud abielu pühadust

millal kirikus käis ei mäleta
aga suu tuleb
võõraid sulgi täis võtta
mis siis et «patt»
ja «kristlikud pereväärtused»
ajavad tavalisel reedeõhtul läkastama

keegi tokerjas tädi
ütelnud kusagil intervjuus
et eesti keel sureb välja
ei mäleta millise raamatu
viimati ostis aga tädile pasunasse
tuleb anda ikkagi

kuidas see king nii väga pigistab
just sealt kus on keel ja perekond
oleks nondega me vabas riigis kõik korras
egas ajaks hüsteeriasse
egas ajaks rusikaid viibutama
lööb see kes enim kardab

kui ma mõtlen eestlaste peale
näen ma väikest hirmunud last
kes püsib iseseisvalt savijalgadel
parema jala king vasakus
vasaku jala king paremas jalas
ning nutt kärmelt varuks