Mõni võib ju sellistes uuringutulemustes kahelda. Kuid inimesed, kes veedavad pikki päevi laste tervise olukorda ja muutumist jälgides, väidavad, et ühiskonna võrdõiguslikkus abielu küsimuses mõjub hästi ka meie järeltulijatele ning see, et samasoolistel paaridel ei võimaldata liitu heita, on nende lastele väga ebasoodne.
American Academy of Pediatrics, riigi kõige mõjukam pediaatrite rühm, asus samasooliste tsiviilabielu toetama põhjusel, et lapsed on alati õnnelikumad kahe vanemaga leibkonnas, sõltumata sealjuures vanemate seksuaalsest sättumusest või soolisest kuuluvusest. Näide on kauge, kuid diskussiooni ulatus ja sisukus on märkimist väärt.
Kui Eestis 2006. aastal valmivat perekonnaseaduse eelnõu arutati, domineeris samasooliste perekonnaõiguslike suhete küsimuses abiellumise kontseptsioon laiemalt. Mis on abielu? Kas tähendab see liitu mehe ja naise vahel või võiks see tähendada liitu kahe armastaja vahel, on see mitteabielulise kooseluga võrdsustatav liit vms? Toona ei suudetud lahti seletada, miks sellist seadust vaja oleks või poleks. Keskenduti ka ühiskondlikele ja rahvuslikele väärtustele, sest eks seadust tulekski hinnata üldiste väärtushinnangute kontekstis.
Selge, et kõik sõltub ühiskonna valmisolekust ja suured muutused ongi aeglased toimuma. Ent kui meil väideldakse perekonnasuhete ümber, mis ei võimalda samasooliste abielu ega midagi sellesarnast, keskendub siinne väitlus – mille eesmärk on ühiskonna suurem tolerantsus ja võrdne kohtlemine seaduse silmis – jätkuvalt teisejärgulistele argumentidele.
Eesti vaatenurk, milles seksuaalvähemuste probleeme lahatakse, on pigem omasooiharuse defineerimine. «-seksuaal» on pikantsem kui «eriomadus» või «vähemus». Küsimus on selles, miks loetakse Eestis geiliikumist, homode õigusi ja muud samasooliste suhetel põhinevat nimelt seksuoloogia ja meditsiini haldusalasse, mitte sotsiaalia alla. Eestis on seksuaalvähemuste sotsiaalprobleemina käsitamine sarnasel tasemel nagu omal ajal Nõukogude allikate andmetel N. Liidust «likvideeritud» prostitutsiooni puhul või näiteks pime usk, et Prantsusmaal pole rassismi.