Moskvas imet ei sündinud

Michalis Sarris Foto: A.Peegel

Plakat «Venemaa, aita!» meeleavaldusel Küprose parlamendi juures ega ka siinne üldine Vene-sõbralikkus ei aidanud rahandusminister Michalis Sarrisel (66) lõpetada edukalt rahahankeretke Moskvasse.

Sarrise reis pidi kestma nii pikalt, «kuni visiit annab tulemusi». Kestis aga vaid kolm päeva. Nagu selgus, oli missioon lõpuks üpris väheste viljadega. Bloomberg tsiteeris Sarrise sõnu: «Ma arvan, et meil ei õnnestunud saada seda toetust, mida me tahtsime saada.»

Pealkiri on parafraas Küprose nädalalehe The Cyprus Weekly reedesest numbrist, kus seda reisi lahatakse pealdisega «Oodates imet Moskvast». Leht väidab, et Küprosel parajasti puuduolevad 5,8 miljardit eurot võinuks kokku saada Eestis mitte just vähe tuntud Venemaa VEB pank, ning Küpros andnuks selle raha vastu mitmesuguseid tagatisi. Teine Vene pank VTB, kellel on Küprosel tütarfirma Vene Kommertspank, on teatanud, et ei soovi siin uusi pangandusaktivaid omandada.

Tuleb välja, et hoolimata sellest, kui sõbralikud ja vennalikud Küprose ja Venemaa suhted ka poleks, kui asi läheb tõsiseks, ei saa Nikosia sugugi automaatselt oma tühje pangaseife Kremli rahakraanide alla seada. Kuigi läbirääkimised Vene ja Küprose vahel peaksid edasi minema, ei ole usutav, et mingisugune «Vene plaan» saaks astuda Euroopa Liidu – IMFi päästepaketi asemele. Venemaa võib küll aidata juba võetud laenu tähtaja pikendamise või intresside alandamisega, ent Küprose probleem on akuutne. Palavikku leevendav kompress ei ole eriliseks lohutuseks seal, kus on hädavajalik kirurgiline sekkumine – kuigi üks Vene ajaleht nimetas Euroopa Liidu troika pakutud versiooni ka kirurgiaks ilma narkoosita.

Rahandusminister Sarris pidanuks juba eile hommikul olema hoopis koduses pealinnas Nikosias ning esinema seal Briti majanduslehe The Economist konverentsil «Küprose väljavaated presidendivalimiste järel». Talle oli ette nähtud sõnavõtt vägagi päevakohasel teemal «EU ja IMFi abipaketi arengud».

Ent rahandusminister läks tol prestiižikal üritusel puudujate nimekirja, nagu ka president Nicos Anastasiades ja sulgemisohus Laiki panga grupi tegevjuht Takis Phidia. Küprose juhtidel pole praegu lihtsalt mõeldav pidada saalitäie eliidi ees intellektuaalseid arutlusi. Aega on vaid nädala alguseni, sest kui abipaketi asjus kokkuleppele ei jõuta, on Euroopa Keskpank ähvardanud lõpetada Küprose pankade likviidsusabi.

Ka Küprosel saadakse ju tegelikult aru, et mingit kuldvõtmekest, mis avaks rahaseifi, pole kusagilt võtta. On kuri Euroopa Liit ja IMF, kes pakuvad 10 miljardit eurot laene juhul, kui Küpros ise kogub 5,8 miljardit. Väikehoiustajate maksustamine olnuks üks ebaõiglane, valus, aga suhteliselt tõhus võimalus see summa ruttu kokku saada. Samas on olemas ka poliitilise elu realiteedid, mis Küprose puhul näitasid, et sellisel kujul ei saa parlamendis otsust teha – olgu tagajärjed kui halvad tahes. Hetkel näib, et Küprose rahandusministril Michalis Sarrisel on üks Euroopa kõige vähem kadestamist väärivaid ametikohti, sest kõik muud lahendused ime asemel on väga valusad.

Muide, Malta rahandusminister Edward Sicluna, kes osales euroala kohtumisel Brüsselis, on kirjutanud ajalehes Times of Malta, et ELi algne päästeplaan tehti Brüsselis valmis, «hoides Sarrise pea juures püstolit».