Ken-Marti Vaher.

FOTO: Andres Haabu

Hea Rene Vilbre!

Suur tänu Sulle avaliku kirja eest! Alustuseks märgin, et politsei- ja piirivalveameti peadirektori kohuseid täidab peadirektori asetäitja, keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu. Seega oleksid kindlasti vastuse saanud ka politsei- ja piirivalveametilt, kuid kuna Sa juba otse minu poole pöördusid, täpsustasin Sinu kirjas toodud asjaolusid politseiga ja selgitasin, miks trahviteade Sinuni ei jõudnud.

Kiiruskaamera fikseeris Sinu kasutuses oleva autoga kiiruse ületamise 20. novembril. Seejärel saadeti Sulle trahviteade eesti.ee- lõpuga meiliaadressile. Paraku see ei õnnestunud, sest Sa ei ole seda aktiviseerinud või ühelegi kasutatavale meiliaadressile edasi suunanud. Soovitan Sul seda siiski teha – siis saab riik Sinuga edaspidigi vajadusel elektrooniliselt suhelda ja teateid saata.

21. novembril saadeti Sulle trahviteade tähitud kirjaga aadressile, mille Sa oled rahvastikuregistris oma alaliseks elukohaks märkinud. Muidugi ei ole Sul kohustust sellel aadressil pidevalt viibida, aga riigil peab olema võimalus oma kodanikuga ühendust pidada. Seega muud ametlikku aadressi, kuhu teateid saata, politseil Sinu kohta ei ole.

Kuna tähitud kirja Sa rahvastikuregistri järgsel aadressil kätte ei saanud ning sellele postkontorisse ka järele ei läinud, avaldatigi 12. ja 27. detsembril seesama teade Avalikes Teadaannetes. Kõik need toimingud on kehtestatud väärteomenetluse seadustikus ning teisiti ei oleks politsei kuidagi käituda saanud. Tõenäoliselt luges ka Õhtulehe ajakirjanik sama teadet Ametlikest Teadaannetest, mis on kõigile nähtav info. Oleksid võinud reageerida juba siis, kui nad Sulle helistasid ja teatasid, et Sinu autoga on kiirust ületatud. Ametlik info selle sündmuse kohta oli ju ilmselt kergesti leitav ja kontrollitav. Kui midagi olekski segaseks jäänud, siis alati saab küsida infot nii politsei kliendiinfo telefonilt 612 3000 kui politsei kodulehe kaudu.

Trahviteate edastamine on Eestis automatiseeritud protsess. Me saadame iga kuu välja keskmiselt 5000 trahviteadet ja paraku ei ole meil ei aega ega tööjõudu, et hakata kõigi nende inimeste kontaktandmeid otsima, neile helistama ja uurima, kas nad ikka on teate kätte saanud aadressilt, mille nad ise riigiga suhtlemiseks määranud on. Automatiseeritud liiklusjärelevalve rakendumisel ja kiiruskaamerate kasutuselevõtmisel on väärteomenetluse seadustikku toodud eraldi menetlusliik – kirjalik hoiatamismenetlus. Nende seadusesätete eesmärk on muuhulgas rõhutada mootorsõiduki eest vastutava isiku (omanik või vastutava kasutaja) vastutust sõiduki eest, mis liikluses osalemisel on suurema ohu allikaks ning nõuab seeläbi ka vastutavalt isikult suuremat tähelepanu nii sõiduki isiklikul kasutamisel kui ka teisele isikule kasutamiseks andmisel.

Loodan, et meie selline kirjavahetus aitab samalaadseid tülikaid juhtumeid edaspidi ka teistel ära hoida.