Paavo Nõgene: NUKUmäng avalikkuse ees

Paavo Nõgene Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kultuuri­minis­teeriumi kantsler Paavo Nõgene kirjutab, et ministeeriumi huvi pole süüdistada kedagi isiklikult, kuid nii nagu on juhitud nukuteatrit, riigile kuuluvat asutust juhtida ei saa.

Mitme nädala vältel on kõneainet pakkunud nukuteatri finantsseis ja olukord. Kõlanud on süüdistused isikute aadressil, justkui loobiks kaks ministeeriumis töötavat endist teatrijuhti poriga kolleegi teatrijuhtimise aegadest. Meedia vahendusel on edastatud erinevaid arve, ühelt poolt suuremaid, teiselt väiksemaid. Tänaseks on avalikuks saanud audit, mis räägib üht: teater on suures miinuses, elanud üle oma võimete, dokumentides valitseb korralagedus ning teatri püüd kajastada teatri miinust avalikkuse ees tegelikkusest väiksemana on luhtunud.

Olgu öeldud: nukuteater on Eesti riigile sama oluline kui rahvusooper, ERSO, Kumu või muud kultuuriorganisatsioonid. Nukuteater eksisteerib, jääb eksisteerima, nukuteatri etendused toimuvad. Kutsun kõiki üles ostma nukuteatri pileteid, see aitab kaasa, et teater saab kiiremini üle tekkinud finantsprobleemidest, mis selle teatri suurust, eelarvet ning riigi toetust arvestades on suur. Selle täielikuks lahendamiseks ilma täiendava rahasüstita läheb minu hinnangul vähemalt kaks-kolm aastat, seda tõsisel säästurežiimil elades.

NUKU nõukogu esimees on tele-eetris sirgeseljaliselt öelnud, et SA NUKU võtab üle 168 000 euro eest nukuteatri võlgu. Nõukogu esimees jättis ütlemata, et peale selle on üle võetud 139 000 euro eest kohustusi ettemüüdud piletite näol. Teisisõnu müüs nukuteater eelmise aasta lõpul ca 139 000 euro eest pileteid järgmise aasta etendustele. Kassas oli aasta alguses sellest rahast järele jäänud 0 eurot ning seda, et selle raha eest oleks tehtud tulevaste perioodide kulutusi, ministeeriumile edastatud dokumendid ei kajastanud. Lisaks kinnitas audit, et selle aasta alguses sai nukuteater 2013. aasta riigieelarve vahenditest 65 027 eurot toetust, mida kasutati samuti eelmise aasta kulude katteks.

Kokkuvõtlikult tuvastas audit: regulaarne üle oma võimete elamine, eelmiste perioodide kulusid tasutud või reaalseid võlgu ca 364 000 euro ulatuses, autoriõiguse seaduse korduv eiramine, autoritasude väljamaksmisega viivitamine, bilanss vastuolus seadusega, etenduste andmine ja kümnete tuhandete piletite müük etenduspaigas, millega puudub leping, etenduste andmine päästeameti poolt ohtlikuks tunnistatud gaasikütteseadmetega ruumis, riigivara tasuta kasutada andmine eraettevõtjale, sh ettevõtja tegevusega seotud kommunaaltasude tasumine vähemalt kolme aasta vältel riigi poolt, kulukas aastavahetusreis Austraaliasse keerulises finantsseisus.

Kas kõik on seega korras? Minu hinnangul mitte, riigile kuuluvat asutust niimoodi juhtida ei saa.

Minu ega ministeeriumi huvi pole süüdistada SA NUKU nõukogu esimeest pooliku tõe edastamises, samuti pole meie huvi ega stiil süüdistada kedagi isiklikult. Meie huvi on, et arvudest ja olukorrast räägitakse ausalt, keerutamata, olukorda ilustamata, dokumendid olgu korras. Kui vastata, et kohvikule ei leia rentnikku, kuna kohvik asub avatud ruumis, tekib küsimus, kas ka kõikides teistes avatud ruumides asuvad kohvikud ei maksa renti. Linn on selliseid täis.

Peale selle olgu öeldud, et kõnealune kohvik on olnud avatud päev läbi ka linnarahvale, kes seal tihti maitsvat guljašši saanud nautida. Rentniku otsingutel alustagem konkursist, avalikust.

Süüdistus, et teatri juhtkond pole saanud anda oma kommentaare, on alusetu. Ministeeriumi esitatud lisaküsimustele on teatri juhtkond vastanud kirjalikult, seda veel ka auditi avaldamise hommikul. Kõik meieni jõudnud täpsustused viidi sisse. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et audit puudutas likvideeritud riigiasutust, mitte sihtasutust. Seega, sihtasutuse nõukogu ei ole auditeeritud ajaperioodi kontekstis seotud, et oleks pidanud saama auditit kommenteerida enne avaldamist. Kui nukuteater soovib tõestada auditis toodule dokumentaalselt vastupidist, siis oleks pidanud need dokumendid esitama auditi käigus. Juba on jõudnud meieni info, et aastalõpul on vormistatud teatrile ka kreeditarveid.

Kui mina peaks nukuteatri olukorrale diagnoosi panema, siis on see pikka aega, iga aasta natuke üle oma võimete elamise tagajärg. Lumepalliefekt, mis sekkumata jätaks peatselt töötuks mitmed oma valdkonna tippspetsialistid, süütud teatriinimesed.

Eestis on vähe professionaalseid kultuurimänedžere, Meelis Pai on üks nendest, sest tema tehtu on muljetavaldav. Kuid ka muljetavaldav teatrijuht peab olema finantsasjades täpne, siin pole kohta järeleandmiseks.

SA NUKU nõukogul lasub keeruline ülesanne: muuta juhtimisstiil, tagada korrektsus dokumentides, tagada eelarve edaspidine tasakaal, hakata vähendama tekkinud puudujääki. Juhi vallandamine ei lahenda probleemi, juht peab tekkinud olukorra lahendama. Nukuteatri jaoks on tänavuse aasta eelarvet teades võtmesõna esimene poolaasta, sest suurim vajalik tulu ning suur hulk kulusid on planeeritud just esimeseks poolaastaks. Esimene poolaasta näitab, kas alustanud SA NUKU nõukogu suudab pöörata teatri ametis oleva juhiga tasakaalus eelarve ja kinnitatud eelarvet järgiva asutuse poole, või tuleb teha muutusi juhtimises.

Omad järeldused peab tulevikuks tegema ka ministeerium. Probleemiga oleks pidanud tegelema varem. Samuti kinnitab seekordne näide, et asutuse juhi palvel tema sõbra, praeguse nõukogu esimehe määramine nõukokku võib seada esiplaanile vahendeid valimata sõbra kaitsmise, mitte asutuse ja seal töötavate teatritöötajate huvid.

Kuidas? Kui elatakse aastast aastasse üle oma võimete, tekkinud on asutuse eelarvet ja rahavooge arvestades suured võlad, hulk arveid ja riigimakse maksmata, sealjuures öeldakse avalikult korduvalt, et probleemi justkui polegi, siis selline probleemi eitamine on riigi osalusega asutuses sobimatu ja ohtlik ning ühel hetkel saab raha lihtsalt otsa.

Kannatavad sellise suhtumise tõttu teatritöötajad, sest ei saa eeldada, et tekkinud augu katavad täielikult maksumaksjad ja Eestis tegutsevad ettevõtjad. Enamiku peab teater oma tööga ise katma, see aga eeldab muutusi juhtimisstiilis ja säästuotsuseid. Probleemi eitamise asemel asugem probleemi lahendama.

Tihti on kuulda, et raha ja kultuur, need on justkui vaenlased, sest rahast, tasakaalus eelarvest kultuuris rääkida on patt. Ratsionaalne mõttemaailm ei peaks justkui sekkuma loomingulisse kultuurikeskkonda. Olen veendunud, et ka kultuuriasutuste jätkusuutlikkuse tagab hea sisu ja tasakaalus eelarve. Ilma sisu või tasakaalus eelarveta ei kesta kultuuriorganisatsioon kaua. Kultuuriorganisatsiooni raamatupidamine ei saa olla loominguline.

Eesti suur puudus kultuurivaldkonnas ei ole niivõrd raha, vaid kultuurimänedžeride põud. Era- ja avalikus sektoris on kultuurile panustatav rahahulk üsna suur. Meil on vähe inimesi, kes suudaks mõista loomeinimest, teisalt leida head tasakaalu tema unistuste ja ratsionaalsete võimaluste vahel. Häid kultuurimänedžere, kes kujunevad vaid praktilisi kogemusi omandades, vajab nii era- kui avalik sektor. Sellega peab tegelema.

Üheks probleemi leevenduseks on tööd alustanud loomemajanduskeskused, kus alustavale loomeettevõttele antakse kohustuslikus korras finantsnõustamist. Lisaks tuleb leida võimalusi pakkuda finantskoolitust kultuurikorraldusega tegelevatele isikutele, ühingutele. Usun, et seejärel paraneb nii avaliku sektori raha kui ka uute rahastamisvõimaluste kasutamise kvaliteet. Ilmselt võib nii mõnigi avastada ka asjaolu, et tegelikult polegi raha nii vähe. Kõige selle ja palju muu eest kavatsen oma kantsleri ametiajal seista, sest mulle on oluline, et need väärtused, mis meil on praegu, oleksid meiega ka aastakümnete pärast.