Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Rainer Vakra: uuele erakonnale avab ukse arrogantne ainuvõim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Rainer Vakra
Rainer Vakra Foto: Peeter Langovits

Uue erakonna tekkimine Eestis oleks kindlasti positiivne, kuid see üksi ei ole lahendus tänasele poliitilisele kriisile, leiab riigikogu liige ja demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra Postimehe arvamusportaalis.

Teoreetiliselt mõjub erakondade paljusus noorele demokraatlikule riigile tervendavalt. Seda enam paneb muretsema, et täna on parlamendis esindatud võrreldes eelmise koosseisuga kolmandiku võrra vähem erakondi. Tuleb tõdeda, et näiteks Rahvaliidu ja Roheliste lahkumisega suurest poliitikast haigutab nii mõneski valdkonnas suur auk. Seda, kas mõni praegu riigikogus esindatud erakond suudab seda tühimikku täita, näitab aeg. Kuid erakondade vähenemine on toitnud ainuvõimust tingitud arrogantsust ja ülbust nii linnas kui ka maal.

Nüüd kerkib üles aga küsimus, kas täiesti uue erakonna loomine on kui päästevits, mis täidab näiteks poliitikakaardilt kadunud erakondadest tekkinud tühimikku. Veelgi enam, kas üks uus ja noor erakond on nii võimas, et päästab riigivalitsemise kreenist?

Praeguse poliitilise kriisi suurim tagajärg on rahva usalduse kaotus. Selleks, et poliitikasse tuua murrang, on vaja taastada rahva usaldus ja seda saavad teha küll vaid selle usalduse murdjad – poliitikud. Eesti riiki ei muuda paremaks ainult üks uus erakond, vaid kõigi olemasolevate erakondade muutus ehk poliitkultuuri tõus.

Tuleb küsida, miks ollakse täna jõudnud nii kaugele, et võim ei kuula rahvast ning näiteks õpetajatel ja arstidel tuleb oma meelt tänavatel avaldada. Miks oleme jõudnud nii kaugele, et võimuga manipuleerimist ja kauplemist isegi ei püüta enam varjata. Siin võib otsida põhjust ühelt poolt sellest, et rikkumistest ja ebaeetilisusest on saanud justkui valitute võimukandjate tavad ja normid. See on justkui mõnede väga kauaks ainuvõimu nautima jäänud poliitikute privileeg.

Just selles olukorras tuleb meenutada, et konkurents on ühiskonna arengus edasiviiv jõud. Kuid nii, nagu ei saa üheksa kuuga toota uut ja värsket Boroditšit, ei saa poole aastaga luua ka erakonda. Vähemalt sellist erakonda, mis koondaks sarnaseid tõekspidamisi ja maailmavaadet kandvaid inimesi, kes seeläbi omaksid kandepinda ja teovõimet.

Mõelgem kasvõi sellele, kuidas sünnib ühistel vaadetel põhinev erakond – see saab alguse küladest, valdadest, linnadest, maakondadest, ühendades inimesed, kes sarnaste eesmärkide saavutamise nimel teevad ränka tööd, et võita rahva usaldusmandaat. Erakonna sünd ei saa toimuda vaid selle loomise pärast ja projektipõhiselt. Erakond ei tohi olla üheööliblikas ega ideed kantud vaid negatiivsest protestivaimust.

Uus erakond Eesti poliitmaastikul on positiivne, kui see on loodud õigetel alustel ja õilsatel eesmärkidel, kuid see üksi ei ole lahendus tänasele poliitilisele kriisile.

Postimehe arvamusportaal küsib erakondadelt, kuidas nad suhtuvad Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku mõttesse luua täiesti uus partei, mis võtaks südameasjaks eetilisuse ning taastaks usalduse rahva ja poliitikute vahel.

Tagasi üles