Juhtkiri: vastuolu vajab lahendust

Foto: Urmas Nemvalts

Kultuuriministeeriumi eile avalikustatud audit tõi esile hulga puudusi, mida nukuteatri juhtimises leida võib. Neist enamiku kirjeldus lubab oletada, et nende lahendamine – juhtimisviisis muudatusi tehes või ettekirjutusi järgides – ei ole midagi ületamatut. Mis aga alarmeerivana mõjub, on see, et nukuteatri juhid eitavad probleeme ja näevad kogu auditeerimist karistusaktsioonina direktor Meelis Pai vastu. Arusaam, nagu oleks sõltumatute audiitorite näol tegu ministeeriumi käpiknukkudega, laseb aimata konflikti, mis ministeeriumi ja teatri vahel hõõgub ning mida lahendamata on raske tulemuslikult edasi liikuda.

Kõik algas eelarveaugust. Nukuteater, just nagu ka teised teatrid, vahetas läinud aasta lõpul oma olemise vormi: riigiteatrist sai sihtasutus. Kui ühel kujul olemasolemine ümber saab ja teine algab, tehakse tavaliselt ikka vahekokkuvõte, kas või selleks, et oleks teada, millises lähteseisus muutunud organisatsioonina ollakse. Vahekokkuvõtte tulemused olid aga ehmatavad: selgus, et teater on üsna tublis miinuses. Tõsi, teatri enda meelest ei ole tegu millegi kohutava ega ka mitte harukordsega: teatrit majandatavatki nõnda, et kui ühe perioodi raha otsas, elatakse seni võlgu, kuni uus raha kohale jõuab, ikka aasta jagu korraga. Seda enam, et piletimüügist saadav tulugi jõuab teatrini – vähemalt osaliselt – alles siis, kui vaatajad saalis, kuid dekoratsioonid-kostüümid-nukud tuleb tükk aega enne osta.

Ministeerium nägi asja veidi teises valguses ja tellis teatrile põhjalikuma auditi. Selle tulemused näitavad, et võlgu elamine pole sugugi ainus probleem, mis nukuteatrit vaevab. Teatrisaaliga, mida kasutati, pole lepingut sõlmitud, segadus valitseb ka mitme teise lepinguga, nelja lavastuse puhul oli ühel või teisel viisil arusaamatusi autorlusega.

Probleemidest kõige tõsisem aga puudutab vaatajate turvalisust. Auditist on näha, et 2012. aastal leidis päästeamet teatri suure saali etendusteks sobimatu olevat – saali gaasikütteseadmed tunnistati tervisele ohtlikuks – ning keelas selle kasutamise. Sellest hoolimata toimusid seal etendused edasi, lapsed olid saalis ja näitlejad laval. Kui võlgu elamise ning segaduse lepingutega ja autoritasudega võiks veel liigloomingulise juhtimise arvele kirjutada, siis etenduste jätkamine pärast päästeameti ettekirjutust on teadlik rikkumine, mida teatrijuht kindlasti teha ei tohiks.

Eelarveaugu vähendamiseks andis ministeerium teatrile aega juuni lõpuni. Kas nukuteater sellega toime saab, sõltub palju suurlavastuse «Shrek» tulust. Kui piletimüük läheb hästi, ei pruugi see olla võimatu ülesanne.

Sihtasutuse nõukogu koosolek, kus auditis tõstatatud probleeme arutama hakatakse, on planeeritud aprilli algusesse, kuid on võimalik, et see toimub varem. Üks ülesanne, mis peale eelarveprobleemide nõukogu ees seisab, on lahendada vastuolu juhtkonna ja ministeeriumi vahel.