Vambola Paavo.

FOTO: PP

Kui kuus-seitse aastat tagasi julgesime öelda, et Eesti suuremad maanteed on korras ja nüüd pööratakse pilk tugiteede renoveerimisele, siis nüüd peab kurvastusega nentima, et viimastel aastatel on maanteede üldine olukord hull. Enam ei aita kellegi kirumine või taeva appi hüüdmine. Eelarvest eraldatakse igal aastal kindel summa ja kui tahame paremaid maanteid, siis tuleb pea lisaraha leidmiseks tööle panna. Selge on see, et kütuseaktsiisist laekuvaga me kaua vastu ei pea.

Kehtiva teeseaduse järgi peaks vähemalt 75 protsenti aktsiisist minema teedesse ja asfalti, aga tegelikkus kõneleb teist keelt. Hea, kui vastav näitaja jääb 15–20 protsendi kanti. Maailm liigub enam alternatiivsete kütuste ja elektriautode kasutamise poole. Aktsiisidest laekuvad summad vähenevad lähema kümne aasta jooksul Euroopas tubli kolmandiku võrra. Samas suurusjärgus saavad riigid kulutada vähem teede ehitamisele ja hooldamisele. Võibolla pole meil see tendents kohe nii ilmne, aga halvenemiseks tasub valmis olla.

Eesti on Euroopa must lammas. Kui enamikul Euroopa Liidu teedel peab sõitmise eest maksma, siis meil ei julgeta sellest avalikult rääkida või tehakse nägu, nagu see meid ei puudutaks.

Teist lahendust kui maanteemaksu kehtestamine pole. Esialgu võib tasuliseks teha osa teedevõrgust. Me teame juba praegu, millistel teedel liiguvad võõrast numbrit kandvad raskeveokid: Tallinna sadama, Peterburi ja Koidula piiripunkti vahel. Tallinna ringtee koos sissesõiduga sadamasse ning neljarajalised esimese klassi maanteed peaksid olema juba praegu transiidile tasulised. Samuti tuleks maksuliseks muuta Tartu ja Pärnu ümbersõit.

Pikirööpad ja ohtlikud praod on Tartu läänepoolsel ringteel tekkinud viimase kolme aastaga ehk ajal, kui hoogustus Paldiski sadamast luksusautode vedu Moskvasse ja teistesse idanaabri suurlinnadesse.

Mitmed riigikogu liikmed on eravestlustes tõdenud, et Eesti vedajad on naabritega konkurentsi poolest halvemas seisus, sest seal kehtib maanteemaks, aga meil mitte. Meie veokijuht peab Eestist lõuna poole liikudes kukrut kergendama juba Leedus, kus ökoloogia- ja teemaksu nime all küsitakse raha sõltuvalt tonnaažist. Eesti kordatehtud teid võivad aga kõik kulutada ja pikirööpaid sisse sõita.

Kesk- ja Ida-Euroopa maades on teed juba kõik maksulised. Taristu kasutamine on samasugune teenus nagu juuksuriskäimine või poest süüa ostmine.

Teemaksust pole seega pääsu ja see oleks eelarves lisavahend teehoiu rahastamisel. On vaid üks «aga»... Kõik see raha peab minema teedesse. Eranditult.