Lisette Vapper

FOTO: opilasliit.ee

Kuidas võidelda koolivägivallaga olukorras, kus ainukese võimalusena saab seda tõestada keelatud vahendi ehk video abil, küsib Eesti Õpilasesinduste Liidu asejuht Lisette Vapper Postimehe arvamusportaalis. See on vaid üks näide dilemmadest, mis koole ees ootavad, kui uus filmimisreeglistik peaks jõustuma.

Positiivne on, et ka seadusetasandil püütakse paremini reguleerida piire, mis tehnika uuenemisel on ülesse kerkinud, kuid siinkohal on oluline silmas pidada, et iga olukorda ei saa seadusega paika panna ning oluline roll jääb siiski kasvatusele ning iga osapoole mõistlikule käitumisele.

Küll aga ei tasuks pidurdada õpilaste loovust, kui soovitakse klassi ja kooli ühisüritusi, kooliprojekte jäädvustada. Ürituste filmimise peamine põhieesmärk on talletada mälestusi ja oma loomingut ka teistega jagada – jäljendades näiteks oma lemmikstaari playbox-õhtul või tantsides oma lemmiklaulu saatel.

Algklassides või põhikooli alguses oma esimese nutitelefoni kätte saanud õpilane on agar kõiki mobiiltelefoni funktsioone järgi proovima ja ka filmimist koolis katsetama. Kui uus andmekaitse seadus selle (loa puudumisel) keelustab, siis eeldab lastele telefoni soetamine vanematelt suuremat vastutustunnet ja selgitustööd lapsega, kuidas telefoni eetiliselt kasutada.

Ka enamiku koolide kodukorrad keelustavad mobiiltelefonide kasutuse tunni ajal, mil lasub vastutus ka õpetajal, et antud korda järgitaks. Eks keelatud vili ole alati magusam, kuid tõesti eesmärgipäratu ja mõtlematu lõbus filmimine ning pärast video internetikeskkonda riputamine võib tekitada halbu tagajärgi, sest mis juba internetis üleval on, sellest märk sinna alatiseks ka jääb.

Samas on esinenud olukordi, kus õpilasliidu poole on pöördutud suurte koolivägivalla juhtumitega, kus ainukeseks tõestusmaterjaliks on olnud õpilaste tehtud videod. Kust jookseb siin piir, kui ainukese võimalusena saab kasutada keelatud vahendit, et vägivald jõuaks lahendusteni?

Aina enam on koolidesse paigaldama hakatud videovalvet, mis kooliturvalisust tõstma peaks. Kui videovalvet kooliruumides kasutama hakata, tuleks enne kriitiliselt hinnata, kas ka kõik muud olulised tegurid toetavad koolikeskkonna turvalisust. Õpetaja silm iga nurga taha ei näe, kuid just õpetajal on väga suur roll turvalisuse tagamisel.

Andmekaitse inspektsioon saatis hiljuti avalikuks kommenteerimiseks kaamerate kasutamise juhendi projekti, milles muuhulgas hoiatatakse ka eraisikuid isiklikuks otstarbeks tehtud videote avalikult internetti panemise eest. Postimehe arvamusportaal arutab lähipäevil, mida on selles kavas mõistlikku ja mida jaburat.