/nginx/o/2021/03/16/13681805t1hc824.jpg)
/nginx/o/2011/06/17/633012t1hb96b.jpg)
On ükskõik, kas 19-eurone hambahüvitis taastatakse – probleem on ikka tuhandetes eurodes, mis hammastele kulub, aga mida kuskilt võtta pole, kirjutab doktor Viktor Vassiljev (Keskerakond) Postimehe arvamusportaalis.
Viktor Vassiljev: vaidlus 19 hambaeuro üle on mõttetu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hambahüvitis 19 eurot on hüvitis selle eest, et inimene käiks korra aastas oma hambaid ette näitamas, et avastada õigel ajal ravi vajavaid probleeme. Sotsiaalministeeriumil on õigus selles mõttes, et taoline hüvitis inimestele tõesti suurt huvi ei pakkunud. Kellel hambad niigi korras, see lihtsalt ei viitsi neid profülaktiliselt ette näitamas käia, olgu raha eest või tasuta. Aga kellel hammastega probleeme, neil tuleb ju ravi eest märksa rohkem välja käia.
Probleemne kontingent on inimesed alates 40. – 45. eluaastast, kellel hakkavad hambad tasapisi lagunema, mõnel kiiremini ja teisel aeglasemalt, ja see vajab juba tunduvalt kallimat ravi kui 19 eurot.
Paratamatult aastatega lagunevad tagumiste hammaste kroonid, mis tuleb esialgu lappida ja hiljem asendada. Inimestel, kes on nõukogude-aegse stomatoloogia hüvedest osa saanud, vajavad asendamist plommid ja juuretäidised.
Mitu korda lapitud hammastele tuleb hambakroonid peale ehitada, hinnaks 200 eurot tükk. Puuduolevate hammaste asendamiseks ehitada sillad – hinnad sadades eurodes.
Sillad aastatega väsivad, neid tuleb asendama hakata – ja kuuekümneselt, kuidas neid hambaid ka ei raviks, kipuvad ikka suust kaduma. Siis tuleb ehitada keerulisemad sillad – hinnad juba tuhande euro ligi ja üle selle.
Lõpuks ei pea sillad enam vastu, tuleb panna implantaadid – hinnad tuhandetes. Mis on siin pistmist 19-eurose suu-avamise-tasuga?
Alates pensionieast kompenseeritakse mingid hästi odavad proteesid, need kõlbavad küll ainult siis, kui enamik hambaid on suust läinud. Just 50-aastastel inimestel on hammastiku korrashoidmiseks kõige suuremad väljaminekud.
Kusjuures ka ilma meditsiinilise hariduseta on selge, et hammaste seisund mõjutab inimese tervist. Kogu maailm peab hambaravi tervishoiuteenuseks, mida kompenseerib tervisekindlustus. Meil peetakse hambaid luksuskaubaks, mida saavadki endale lubada üksnes rikkad.
Vaidlus 19 euro üle on küll täiesti mõttetu. Ükskõik, kas see hüvitis taastatakse või mitte – vahet pole. Rääkima peaks hambaravi kui tervishoiuteenuse rahastamisest.
Ajakirjanik Sirje Niitra tegi hiljuti üleskutse koondada kõik jõud ja teha Eesti inimeste suud korda. Tema sõnul on päris selge, et töötud ja miinimumpalga saajad, aga ka muidu väikese sissetulekuga inimesed ise puuduvaid hambaid asendada ei jaksa.