Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
/nginx/o/2013/03/15/1640694t1h1908.jpg)
Apostel Peetruse 266. järglaseks valitud Jorge Mario Bergoglio (76) tõus maailma vanima ja suurima kiriku etteotsa valmistas esiti üllatuse, ehkki hiljem selgus, et endale paavstina Franciscuse nime valinud Bergoglio oli 2005. aasta Benedictus XVI valimistel olnud väidetavalt tema peakonkurent.
Oma eelkäijast, keda on kirjeldatud kui endassesulgunud teoloogi, erineb esimene Uuest Maailmas tulnud paavst oma vahetuma suhtluse poolest. Franciscuse ees seisab aga sama ülesanne, mis tagasi astunud Püha Isale üle jõu käis.
Tema eelkäija ei jõudnud kiriku siseprobleemidele lahenduse leidmisel aga suuremat korda saata. Ka vastvalitud paavstil, keda on kirjeldatud kui mõõdukat konservatiivi, puudub väidetavalt igasugune reformisoov. Kuid enne järelduste tegemist tasuks ära oodata, mida ta tegelikult ette võtab.