Hammaste eest hoolitsemine on väga oluline, kuid paljud inimesed mõtlevad sellele alles siis, kui reaalne häda käes. Mäletan senimaani oma eestiaegsest prouast vanaema manitsusi, et hambad on inimese kõige suurem vara ja nende eest tuleb hoolitseda.
Nõukogudeaegse lapsena jäi eredalt meelde tema kujukas näide sõjaaegsest Berliinist. «Õhurünnaku ajal hambaarstid töötasid ja kui inimestel oli hambaarsti aeg kokku lepitud, siis sinna ka mindi,» rääkis vanaema.
Mina olen üks selle põlvkonna inimesi, kellel senimaani hambaarsti tooli ja puuri nähes seest õõnsaks tõmbab. Mäletan hästi seda hirmuõhkkonda klassis, kui koolis kohustuslikku hambaarsti kontrolli läbi viidi.
Täna on paljudel minuvanustel ja vanematel inimestel hammaste tervis käest ning see mõjutab mitte ainult kogu inimese tervislikku seisundit, vaid ka näiteks tema konkurentsivõimet tööturul. Olen kuulnud lugusid, kus inimesed ei saa teenindussektoris tööd, kuna nende hambad on liiga lagunenud, kuid nende parandamine on selgelt rahaliselt üle jõu käiv.
Riik katab täna kuni 19-aastaste inimeste hambaravi ja see on periood, mil luuakse alus hilisemale hammaste tervisele. Kahjuks ei hooli paljud lapsevanemad mitte ainult enda, vaid ka oma laste hammaste tervisest enne, kui asjad on halvaks läinud. Seepärast on oluline tõsta inimeste teadlikkust selles valdkonnas.
Riik kompenseerib 19,18 eurot töövõimetus- ja vanaduspensionäridele. 28,77 eurot on lapseootel emadele, alla aastase lapsega emadele ning tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadusega patsientidele. Täies mahus saavad kuni 19-aastased ravikindlustatud lapsed ning täiskasvanud, kellele osutatakse vältimatut abi. Lisaks hüvitatakse töövõimetus- ja vanaduspensioniäridele üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutavast summast 255,65 eurot.