Margus Tsahkna: kui hambahüvitis taastada, siis nii, et oleks tolku

Margus Tsahkna Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Kui hambaravi hüvitis taastada, siis võib-olla ei ole mõttekas seda raha kõigile väikeses summas laiali jagada, kirjutab IRLi aseesimees Margus Tsahkna Postimehe arvamusportaalis. Tema sõnul on oluline, et sellest rahast oleks tõsiselt abi vajavale inimesele ka tolku.

Hammaste eest hoolitsemine on väga oluline, kuid paljud inimesed mõtlevad sellele alles siis, kui reaalne häda käes. Mäletan senimaani oma eestiaegsest prouast vanaema manitsusi, et hambad on inimese kõige suurem vara ja nende eest tuleb hoolitseda.

Nõukogudeaegse lapsena jäi eredalt meelde tema kujukas näide sõjaaegsest Berliinist. «Õhurünnaku ajal hambaarstid töötasid ja kui inimestel oli hambaarsti aeg kokku lepitud, siis sinna ka mindi,» rääkis vanaema.

Mina olen üks selle põlvkonna inimesi, kellel senimaani hambaarsti tooli ja puuri nähes seest õõnsaks tõmbab. Mäletan hästi seda hirmuõhkkonda klassis, kui koolis kohustuslikku hambaarsti kontrolli läbi viidi.

Täna on paljudel minuvanustel ja vanematel inimestel hammaste tervis käest ning see mõjutab mitte ainult kogu inimese tervislikku seisundit, vaid ka näiteks tema konkurentsivõimet tööturul. Olen kuulnud lugusid, kus inimesed ei saa teenindussektoris tööd, kuna nende hambad on liiga lagunenud, kuid nende parandamine on selgelt rahaliselt üle jõu käiv.
Riik katab täna kuni 19-aastaste inimeste hambaravi ja see on periood, mil luuakse alus hilisemale hammaste tervisele. Kahjuks ei hooli paljud lapsevanemad mitte ainult enda, vaid ka oma laste hammaste tervisest enne, kui asjad on halvaks läinud. Seepärast on oluline tõsta inimeste teadlikkust selles valdkonnas.

Riik kompenseerib 19,18 eurot töövõimetus- ja vanaduspensionäridele. 28,77 eurot on lapseootel emadele, alla aastase lapsega emadele ning tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadusega patsientidele. Täies mahus saavad kuni 19-aastased ravikindlustatud lapsed ning täiskasvanud, kellele osutatakse vältimatut abi. Lisaks hüvitatakse töövõimetus- ja vanaduspensioniäridele üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutavast summast 255,65 eurot.

2013. aastaks on planeeritud hambaraviks 20,2 miljonit eurot, mis on 6 protsenti enam kui 2012. aastal. Suurendatud on just laste hammaste raviks ja ennetuseks planeeritud eelarvet. Selle aasta hambaravihüvitiste eelarveks on planeeritud 2012. aasta tase ehk 9,3 miljonit eurot, millest 7,3 miljonit kulub ainuüksi proteesihüvitistele.

Majanduskriisi ajal kärbitud kõigile mõeldud hambaravi hüvitisele kulus väga palju raha, Samas on täna arutelu all, kas ja kuidas seda taastada. Arvan, et kui tekib võimalus taastada hambaravi hüvitis, tuleks seda teha nii, et tõsiselt abi vajavale inimesele oleks sellest ka tolku, ning võib-olla ei ole mõttekas seda raha kõigile väikeses summas laiali jagada.

Ajakirjanik Sirje Niitra tegi eelmisel nädalal üleskutse koondada kõik jõud ja teha Eesti inimeste suud korda. Tema sõnul on päris selge, et töötud ja miinimumpalga saajad, aga ka muidu väikese sissetulekuga inimesed ise puuduvaid hambaid asendada ei jaksa.