Juhtkiri: vale tee, õige otsus

Foto: Urmas Nemvalts

Vastuseis Kama kandidatuurile ei oleks ameti toimimisele kasuks tulnud

Siseminister Ken-Marti Vaheri eilne otsus mitte esitada Priit Kama kandidatuuri politsei- ja piirivalveameti juhi kohale on mõistlik samm. Paraku on see ka üks väheseid mõistlikke samme, mis kogu pika sündmuste rea jooksul tehtud, ja sellegi puhul oli tegu sundkäiguga: vastuseis, mis mitte üksnes Kama kandidatuuri, vaid ka kogu asjaajamise korra suhtes tekkinud oli, ei oleks Eesti olulisema julgeolekustruktuuri edasisele toimimisele kuidagi kasuks tulnud.

Pigem oleks see reformidest vaevatud ühendstruktuuri veelgi enam pingetele avanud, seades ohtu usalduse, et see kõigi sisemiste probleemide kõrval ka inimeste turvalisuse tagamisega rahuldavalt toime tuleb.

Küsimus ei olnud ju üksnes selles, nagu oleks Kama kandidatuurile puudunud vajalik poliitiline toetus, ehkki siseminister just selle põhjenduseks tõi. Tõsi, usaldamatuse õhkkond võimuliidus ühendameti juhi kandidatuuri tõttu oli üks probleemidest. Kuid peamise põhjusena võib näha ebaõnnestunult korraldatud konkurssi ennast ja selle võimalikke mõjusid tulevikule.

Tagasi vaadates tuleb nentida, et kogu teekond uue politseijuhi leidmiseni ei ole olnud selline, nagu oleks võinud nii olulise ametikoha täitmisel oodata. 26. veebruari Postimehes nimetasid endised siseministrid toimunut õigustatult farsiks. Ei saa kuidagi nõus olla näilise avatusega, mida konkurss väljendas.

See, kuidas kolm ametlikult osalenud kandidaati, kes kõik olid sisejulgeoleku tippspetsialistid, avalikkuse silmis kõlbmatuteks tunnistati, jättis paratamatult mulje, et eesmärk ei ole mitte leida ühendametile parim juht, vaid pigem organisatsiooni politiseerimise teed minemine. On aga selge, et siseturvalisuse valdkond peab jääma poliitikaüleseks.

Lubamatu on ka see, et kuigi konkurss pidi osalejatele teadaolevalt toimuma nii, et nende nimesid ei avaldata, jõudsid nimed õige pea avalikkuse ette. Kui aga riik ei suuda selles osas lubadust täita, tekib kahtlus ka muude andmete lekkimise suhtes.

Kuna edasine konflikt sai juba protsessi sisse kirjutatud, oleks Kama kandidatuuriga jätkamine olnud halb otsus nii politsei- ja piirivalveametile kui vale sõnum avalikkusele.

Kellest võiks saada uus politseijuht ja kas see peaks olema inimene organisatsiooni seest (nagu arvab Reformierakond) või inimene väljastpoolt (nagu usub IRL), on endiselt teadmata. Ei saa öelda, et oleme tagasi seal, kust alustasime – olukord on muutunud palju komplitseeritumaks: siseministeerium jätkab küll sihtotsingut sobiva kandidaadi leidmiseks, kuid neli kandidaati on juba mängust väljas.

Eile otsusest teatades ütles siseminister, et ühendamet vajab juhti, kellel on toetus, et ametit arendada ning viia ellu vajalikke muudatusi. Kui palju on Eestis juhte, kes suudaksid politsei- ja piirivalveameti juhataja kohta täita, ning palju nende seast omakorda selliseid, kellega nii IRL kui Reformierakond lepiksid, hoolimata omavahelistest pingetest, on omaette küsimus.