Aarne Seppel: E ei ole oluline

Aarne Seppel Foto: SCANPIX

Uks e-riiki, riigiportaal eesti.ee saab täna kümneaastaseks. Kas oluline on riik või e ... või hoopiski inimene, arutleb riigiportaali sisujuht Aarne Seppel.

Riik on inimesele alati sama hoomamatu suurus nagu riigieelarvegi. Sestap võib ka sõna «riigiportaal» vahel tunduda ühelt poolt hirmus tõsise ja tähtsana, teisalt aga igava ja mahajäänuna. Tänavu, oma kümnendal tegutsemis­aastal rõhume senisest enamgi kasutajate vajadustele. Tehnoloogia on ainult vahend. Veel enne kevade lõppu loob riigiportaal võimaluse näha enda infot erinevatest registritest eesti.ee avalehel. Selmet kümnetesse infosüsteemidesse ükshaaval päringuid teha, toome olulisema info mugavalt esilehele.

«Aga miks peaksin tahtma enda infot vaadata? Kas te tõesti arvate, et ma ise ei tea enda andmeid?» Tihtipeale nii küsitakse ja raske on vastu vaielda, vahel aga võiks väiksest meeldetuletamisest palju abi olla. Siin üks näide.

Mullu suvel tutvustasime riigiportaali võimalusi mitmete Eesti linnade kaubanduskeskustes. Meil oli üks telk, telgis arvuti ja suur ekraan. Inimene sai seal ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logida ning vaadata enda andmeid erinevatest riigi registritest. Oli abiturientide lõpuaktuste päev ja ühe väikelinna servas asuvas ostukeskuses käisid peamiselt viimase hetke toidumoona varujad ja sületäite kaupa lillepoodi tühjendavad inimesed.

Mingil hetkel saabus meie telgi juurde terve suguvõsa, mitmed nooremad olid tõsiselt hämmeldunud, kui kuulsid, et ID-kaardil on ka PIN-koodid. «Et nagu nalja teete vä... Pangakaardil on pinnid ju.» Arusaadavalt olid mõtted juba õhtuse peo juures.

Üks vanaisa läks siiski rõõmsalt telki. Paari minuti pärast tuli tagasi ja oli pahurast pahuram. «See ei saa teil küll üks õige asi olla. Seal on kirjutatud, et mul pole juhtimisõigust! Ometigi olen ma terve elu autoga sõitnud.» Tagasihoidlik arvamus, et äkki on juhiluba aegunud, sai üsna enesekindla vastuse: «Ma tean küll omi asju. Ei ole ta midagist!» Kohe paraku kontrollida ei saanud, sest luba oli autosse jäänud. Soovisin head päeva, aga väike hirm jäi sisse. Äkki tuligi kuidagi kuskilt vale info.

Ei tulnud. Viis minutit hiljem oli mees tagasi ning üsna vabandava ja üllatunud moega teatas, et «kuramus, juba kaks aastat olen kehtetu loaga ringi sõitnud». Selle loo moraal ei ole muidugi sundida kõiki oma dokumentide aegumistähtaegu pähe tuupima. Küll aga tasub aeg-ajalt vaadata, mis seisus mingid asjad on ning teiseks, et tegelikult oli vanahärral kahe silma vahele jäänud tasuta teenus, mis tuletanuks talle juhiloa aegumiskuupäeva saabumist 30 päeva ette.

Juba kaks aastat on riigiportaalis olemas maanteeameti teenus, mille nimeks «Liiklusregistri teavitused» ning mis tuletab inimesele meelde nii juhiloa, tehnoülevaatuse kui ka näiteks tervisetõendi aegumistähtaega. Seejuures saab inimene ise valida, kas soovib meeldetuletust oma @eesti.ee aadressile või SMSina telefoni. Kogu see lõbu on inimesele täiesti tasuta.

Kümme aastat tagasi saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja toona väheütleva pealkirjaga pressiteate «Täna avati Kodanikuportaal». Selles kirjutati: «Inimene ei pea enam otsima riigi- ja erasektori asutuste pakutavaid teenuseid, vaid tal on võimalus tellida teenust ja jälgida teenuse täitmist enda isiklikust virtuaalkeskkonnast. KIT peegeldab päringute täitmise käiku kodaniku kontorisse.» Praegu ei soovi ükski inimene riigiga suhtlemiseks isiklikku infosüsteemi ega tellida oma virtuaalkontorisse teenuseid. Tavaliselt suhtleb inimene riigiga siis, kui tal vaja on, enamasti võimalikult harva. Aga neil harvadel kordadel peaks ja võiks inimene oma asjad aetud saada mugavalt ja suurema peavaluta.

Siit tulenebki üks suur väljakutse eesti.ee arendamisel. Avalikke teenuseid on praegu loendamatu hulk, natuke paremini on teada e-teenuste hulk, riigiportaalist on neist kättesaadavad koos e-vormidega enam kui 400. Teenustest veelgi enam on igasugu infot, millest saab teada, kuidas ja mil määral riik oma kodanike elu reguleerib. Ja nüüd ongi inimene informatsioonirägastikus hädas. Õnneks aitab otsimootor enamasti järje peale ja inimene saab varem või hiljem eesti.ee-st või muult vajalikult lehelt abi.

Riigiportaal on kokku pandud kolmest esialgu erinevast portaalist. Eesti.ee keskkonda tehakse nädalas umbes 150 000 sisselogimisega külastust ja unikaalseid kasutajaid siseneb riigiportaali ligi 80 000. Sellega on eesti.ee avaliku sektori veebide seas üks külastatavamaid. Aga mitte see pole oluline.

Isegi teadmine, et kümne aasta jooksul on vähemalt korra eesti.ee-sse sisse loginud enam kui 600 000 inimest, ei ole hirmus tähtis. See annab meile lihtsalt aluse nimetada ennast väga suureks tükiks e-riigist. Meile on oluline rahulolev inimene, rahulolev kasutaja. Rahul on inimene siis, kui ta saab teha meeldivaid ja talle endale olulisi asju. Selleks võib olla sportimine, lastega mängimine, maja ehitamine või kasvõi ajalehe lugemine.

Riigiportaali üks suuri eesmärke on olla säästlik. Triviaalseim kokkuhoid peitub seigas, et bitid ja baidid liiguvad kiiremini kui inimesed ja tuvipost, natuke arenenumate teenuste puhul ei vasta inimesele enam teine inimene, vaid inimene saab teenuse tarbitud automaatselt, vastus tuleb infosüsteemilt.

Püüdleme selle poole, et kasutaksime ära sadade Eestis registreeritud ja kooskõlastatud infosüsteemide võimalusi – tegelikult on enamik inimesi puudutavast teabest neis olemas ning vähemalt tehniliselt ei ole lõpmatult keerukas suur osa teenustest inimestele automaatselt ära pakkuda. Loomulikult tuleb automaatsetest teenustest inimesi eelnevalt teavitada, kasutades ära kõigil Eesti isikukoodiga inimestel olevat @eesti.ee aadressi.

Riigiportaal soovib olla ennetav, mõistlikum on inimestele vastu tulla ning tuletada juba enne meelde, et mõne dokumendi kehtivus on lõppemas või kohustus tekkimas. Juba töös olevateks näideteks on isikut tõendavate dokumentide või kutsetunnistuse aegumise meeldetuletus. Aga ka eramuomanikele kindlasti vajalik lipupäevade meeldetuletus.

Mõni kuu tagasi jäi korraks mulje, et e-riik oma teenustega on järjekordne diskrimineerimisvahend, sest ligi 300 000 inimest ei kasuta e-teenuseid. Nii nagu infoühiskond on osa meie elustiilist ja me tegelikult ei taha sellest loobuda, nii peab olema võimalik elada ka e-riigita. Ja see ei pea olema sama mugav, see ei saagi olla. Kanalid on nii erinevad, et kasutuskogemus ei saagi sama olla.

Digilõhe ei ole aga alati inimese enda valik: nii noorusest nõdrad kui ka vanadusest väetid võivad abi vajada, samuti erivajadustega inimesed. Neile oleme loomas volitusteenust, mis pakub lapsevanemale, eestkostjale, hooldajale, lapsele, sotsiaaltöötajale jne võimaluse turvaliselt ja usaldusväärselt toimetada hooldatava nimel. Tehniliselt jällegi ei ole seesuguse lahenduse loomine väga keeruline, küll aga on oluline luua pädev õiguslik raamistik ja järelevalve, et välistada volitusteenuse kuritarvitamist.

Nii turvalisus kui usaldusväärsus on esmatähtsad, turvalisuse nähtavaks tagajaks on turvaline inimeste tuvastamine, kusjuures osa teenuseid on omanike nõudmisel avatud ainult ID-kaardi või mobiil-IDga sisselogijatele, näiteks notariaalsed dokumendid. Usaldusväärsust loovad aga meie arvukad partnerid avalikust sektorist. Nemad on kogu riigiportaalis oleva info omanikud. Näiteks kui ikka on õigusvaldkonda puudutav info, siis on ka selle omanik justiitsministeeriumist või selle haldusalast ning tema ka vastutab, et riigiportaalis oleks värskeim teave nii enda valdkonna kui ka e-teenuste kohta.

Riigiportaal aitab kaasa riigi avatusele. Politsei- ja piirivalveamet on loonud võimaluse eesti.ee vahendusel jälgida, kes on vaadanud isikut tõendavate dokumentide andmeid. Arendamisel on teenus, mis lubab inimesel vaadata tema sertifikaatide toimingute ajalugu (digitaalsed isikutuvastamised ja allkirjastamised). Kõik see aitab vähendada vandenõuteoreetikute argumente. E-riigi ja avatuse poolt räägib ka asjaolu, et väga keeruline on e-teenuse vahendusel korruptiivselt toimida.

Kordan veel: kasutajate rahulolu on eesti.ee jaoks oluline. Selleks analüüsime eesti.ee teenuseid ja infot ning loome võimaluse riigiportaali mugavaks kasutamiseks nii nutitelefonide kui ka tahvelarvutitega. Juba selle aasta lõpuks pakume interaktiivset intuitiivset keskkonda mobiilsetele seadmetele. Samal ajal ei saa ega tohi unustada ka juba olemasolevaid teenuseid. Ajal, mil tehnika vananeb kuudega, ei kõlba kohe kuidagi, et riigiportaali olulisemate teenuste disain pärineb aastate tagant, kui oluliseks peeti infosüsteemi ja ametniku töörutiini. Lisaks eelmainitud sisselogitud avalehele disainitakse kasutajaid arvestades uuesti nii rahvastikuregistri kui ka sotsiaalkindlustusameti ääretult olulised ja vajalikud teenused.

E-riik ja e-teenused loovad kuvandi, et riigiportaal ajab hirmus tehnoloogilist asja ning kui ID-kaardiga panga külastamine veel kuidagi õnnestub, siis eesti.ee-s toimetamiseks on tarvis tõsisemaid tehnoloogilisi teadmisi või kodustatud patsiga poissi. Tegelikkus ei ole muidugi nii trööstitu. ID-kaart tuleb arvutisse õigetpidi panna, PIN-koode läheb vaja, ülejäänu ei ole enam tuumateadus. E indikeerib lihtsalt vahendit, kanalit. Riik on inimeste jaoks ja samuti teenused.

E pole oluline, i ehk inimene on põhiline.