Ivi Normet

FOTO: Toomas Huik

Kas on parem maksta kõigile 19 eurot hambahüvitist või anda raha vaid neile, kel suurem häda käes – see on üks küsimustest, mis tuleb enne hambahüvitise taastamist lahendada, kirjutab sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet Postimehe arvamusportaalis.

Masu ajal tuli kokku hoida ka haigekassa eelarves. Täiskasvanutele hambaravi hüvitamise katkestamine oligi tingitud riigieelarve 2009. aasta prognoosidest sotsiaalmaksu laekumise kohta, mille tulemusel vähenesid eraldised haigekassale 612,4 miljoni krooni võrra.

Enne otsustamist vaadati ka statistikat, mis näitas, et tööealiste, vähemalt 19-aastaste isikute hambaravihüvitise kasutamine ei olnudki märkimisväärne. Üle 19-aastaste kindlustatud isikute huvi hambaravihüvitise kasutamise vastu ei olnud suur, 2007. aastal oli haigekassale esitatud hüvitise taotluste osakaal üle 19-aastaste ravikindlustatute üldarvust 26,5 protsenti ning 2008. aastal 28,2 protsenti.

Kõiki haigekassa makstavaid hüvitisi kaaludes loobutigi täiskasvanud kindlustatud isiku hambaravihüvitise kui ebaefektiivse ja nõrga eesmärgipärasusega hüvitise maksmisest. Olgem ausad, vanas vääringus 300 krooni tagas minimaalse abi ning nii ei mõjutanud oluliselt üksikisiku valikuid.

Seejuures rahaline mõju ravikindlustuse eelarvele oli märkimisväärne. Meie ühist maksuraha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, et ka tegelikult inimesed saaksid tuge.

Samas ei kadunud sugugi kõik hüvitised ning oluline on meelde tuletada, et üsna suures osas toetab haigekassa hambaravi siiani. Toon siin ära, mida täna haigekassa jätkuvalt kompenseerib ja kui suures mahus. 19,18 eurot saavad töövõimetus- ja vanaduspensionärid. 28,77 eurot on võimalik saada lapseootel emadel, alla aastase lapsega emadel ning tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadusega patsientidel. Täies mahus saavad kuni 19-aastased ravikindlustatud lapsed ning täiskasvanud, kellele osutatakse vältimatut abi.

Lisaks hüvitatakse töövõimetus- ja vanaduspensioniäridele üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutavast summast 255,65 eurot.

2013. aastaks on planeeritud hambaraviks 20,2 miljonit eurot, mis on 6 protsenti enam kui 2012. aastal. Suurendatud on just laste hammaste raviks ja ennetuseks planeeritud eelarvet. Selle aasta hambaravihüvitiste eelarveks on planeeritud 2012. aasta tase ehk 9,3 miljonit eurot, millest 7,3 miljonit kulub ainuüksi proteesihüvitistele.

Hambaravi on kulukas ja moodustab suure osa patsientide omaosalusest, näiteks 2011. aastal moodustasid hambaravi kulud leibkondade tervishoiukuludest 22,7 protsenti, olles teisel kohal kulutuste pingereas kohe ravimite järel.

Viimasest elanike tervishoiuteenustega rahulolu-uuringust selgus, et 42 protsenti elanikest käib hambaarsti juures vähemalt kord aastas, kuid 21 protsenti käib harvem kui kolme aasta tagant.

Soovituslikust kord aastas käimisest mitte kinni pidavad elanikud toovad peamise põhjusena hambaravi kallidust ning vajaduse puudumist.

Küsimusele, millise teenuse eest oleksite valmis ise maksma, vastas 38 protsenti, et hambaravi eest. Eelmise aastaga võrreldes on see vastanute arv jäänud samaks.

Selle kõige taustal teame ka hambaarstide muret, et eestimaalaste hambad on sageli viletsas seisus. Nii on ka hambaravihüvitise taastamine tulnud arutelu alla. Ka Eesti tervise tuleviku hea tahte leppes on hambaravi temaatika olulisel kohal ning võtame need küsimused ühisele lauale.

Hüvitiste taastamisel või korrastamisel tuleb arvesse võtta kindlasti mitut aspekti. Esiteks, me peame arvestama haigekassa võimalustega, ehk sellega, kui palju ravikindlustatutelt makse laekub. Määrav on, kui palju inimesi käib tööl, kui suured on nende palgad ja kui hästi Eestil läheb.

Teiseks – kas toetused kõigile ikka ka tegelikult aitavad inimesi? Kui taastame olnud olukorra, et kõik saavad 19,18 eurot hüvitist, kas ka tegelikult meie inimeste hambad saavad rohkem korda? Arutelukohti on mitmeid.

Ühte väga olulist aspekti ei tohi me aga unustada, eriti lapsevanemad. Hammaste eest hoolitsemist tuleb hakata harjutama pisikesest peale. Ja siin saame ise olla heaks eeskujuks lastele, mitte üksnes nõudes hommikust ja õhtust hambapesu.

Muidugi ei aita hambahari ja -pasta auke parandada, aga olulisimat ja lihtsamat tegevust oma tervise eest hoolitsemisel pole vist olemaski. Lisaks sellele muidugi ka tervislik toit!

Ajakirjanik Sirje Niitra tegi eelmisel nädalal üleskutse koondada kõik jõud ja teha Eesti inimeste suud korda. Tema sõnul on päris selge, et töötud ja miinimumpalga saajad, aga ka muidu väikese sissetulekuga inimesed ise puuduvaid hambaid asendada ei jaksa.