Sigrid Kõiv: kleidi võim

Sigrid Kõiv Foto: Peeter Langovits

Filmis, mille pealkiri eesti keeles on «Džässis ainult tüdrukud», riietuvad Tony Curtise ja Jack Lemmoni kehastatud pillimehed maffia kättemaksu eest põgenedes naisteks. See ei muuda tegelasi mitte vähimalgi määral – nad on mehed, nad ise teavad, et nad on mehed, ning midagi mehisemat kui Marilyn Monroe võrgutamine oleks 1959. aasta Hollywoodis raske leida olnud.

 

Andrus Vaarik mängis kunagi lasteetenduses «Tuhkatriinu» ühte kahest kurjast kasuõest. Praegu teab teda ka teatrikauge inimene telereklaamist, kus ta mehiselt kiila pea ja pika habemega kehastab muistset eesti peremeest. Kleidi kandmisega on elevust tekitanud ka grungebändi Nirvana kunagine liider Kurt Cobain.

«Politseiakadeemias» satuvad tegelased aeg-ajalt baari Sinine Auster. Selle kliendid näevad end igas mõttes lausa ülimeestena, kuid nende seksuaalsed eelistused on vastupidised tavapärasele. Jo Nesbo «Päästjas» ja Frederick Forsythi «Šaakali päevas» on palgamõrvarid ülesande eduka täitmise nimel valmis seksuaalsuse piire laiendama. Forsythi «Jumala rusikas» on aga stereotüüpselt mehise Iraagi kindrali voodieelistused väga ootamatu iseloomuga.

Yves Saint Laurenti isa kuulis sõpradelt ilmselt palju pilkeid, kui poiss, kleidikavandid kaenla all, Pariisi putkas. Toimugu suletud uste taga mis tahes, ent modellide ja filmidiivade ilmetlus paneb kõrvalseisjad seda mehisust kadestama.

Kuid enne veel kui Laurent jõudis pükskostüümi naiste hulgas populaarseks muuta, olid Marlene Dietrich ja Greta Garbo. Fotoseeriaid Dietrichist meesteriietes ja sigaretiga on mitmeid, tema armusuhted olid, kui kuulujutte uskuda, mitmekesised, kuid tema naiselikkust ei kahandanud see mitte mingil moel. Garbo, filmilinal nii naiselikult habras ja jäine, olevat aga eraelus naiselikkuse rõhutamist vältinud.

Hispaania eelmine kaitseminister Carme Chacon tekitas skandaali keeldumisega kanda kuningakojas seelikut, kuid ühendas ametiaja rasedusega ning käis kaheksandal raseduskuul Afganistanis oma väekontingenti üle vaatamas. Jaapani disainer Yohji Yamamoto on aga deklareerinud, et ta ei tee riideid meestele või naistele, vaid inimestele.

Kui väikesed tüdrukud tahaksid lipsupäeva, siis see ei tekitaks mingeid probleeme, ütles mulle lastekirjanik Louise Windfeldt. Kui aga ühes Taani lasteaias tahtsid poisid printsessipäeva, tuli sellest skandaal. On väheusutav, et Oscar Wilde’i, Freddie Mercury või Elton Johni saatuse otsustas kord lapsena proovitud kleit.

Isegi teadlased pole kindlad kõiges, mis inimese soolise ja seksuaalse identiteedi kujunemist mõjutavad. Enamik täiskasvanuist aktsepteerib, et oma vanemaid ei saa valida, seepärast võiks leppida, et valida ei saa ka oma lapsi.