Mängib ikka nukkudega

Tiit Tuumalu
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mait Laas
Mait Laas Foto: SCANPIX

Mait Laasist sai filmitegija nii, nagu vahel saadakse, kui tahtmine väga suur on, aga oskusi napib. Ta marssis Nukufilmi stuudio uksest sisse ja teatas, et tahab filmi teha. Seal polnud kitsid mehed – kaamera anti kätte, sõnad juurde: «Anna aga minna!» No aga mis sa seal annad, kui ei tea isegi seda, kuidas film kaamera sisse käib. Nii valmis kolmeminutiline debüüt «Ja õitseski…», sünopsise järgi idu seiklustest. Aasta oli 1993.


 

20 aastat hiljem esilinastab ta 73-minutilist nukufilmi «Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu», mis pole lihtsalt üks nukufilm, vaid Eesti esimene pikk 3D-animafilm ja väidetavalt ka maailma esimene 3D-nukuooper. Illegaalsest immigratsioonist ja multikultist, noortele veel peale selle.

Pole midagi öelda: tõeline aja meister! Nagu Heino Pars ja Elbert Tuganovgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles