Raik-Hiio Mikelsaar.

FOTO: Ove Maidla

Juba hulk aastaid rüüstab meie üldharidussüsteemi tervikgümnaasiumide vägivaldne lammutamine. Elanikkonna vähenemise tõttu maakohtades on mitmel pool gümnaasium eraldatud põhikoolist ja moodustatud ühendgümnaasium. Paljud haridusjuhid on sellisest rekonstrueerimisest vaimustusse sattunud ja arvavad, et põhikooli eraldamine gümnaasiumist sobib ka linnakoolidele. Üha enam levib varasovetlik nivelleerimisideoloogia, mille järgi võrdset ja head haridust tagavad vaid üheülbaline üheksaklassiline «tugev» põhikool ja nelja-viie õppesuunaga kolmeklassiline «puhas» gümnaasium.

Selleks et lahutamine toimuks, on hakatud põhikoole gümnaasiumidele nii ideoloogiliselt kui ka finantsiliselt vastandama. Haridusministeerium (HTM) ostab riigiraha peibutusel KOV-lt parimate tervikkoolide gümnaasiumiosi.

Tegelikult on tervikkoolide lammutamine haridusvaenulik tegevus. Tänapäeva üldharidussüsteem on seadnud eesmärgiks kõrg- ja kutsekooli astumist võimaldava gümnaasiumihariduse, mitte põhikoolihariduse ehk lõpetamata üldhariduse andmise-saamise. Seetõttu on põhikooli eelistamine gümnaasiumile perversne arusaam.

9. klassi tunnistusega pole arenenud ühiskonnas midagi peale hakata, eraldi põhikoole pole linnaoludes üldse vaja. Selleks et mitmesuunalises gümnaasiumiosas õppetööga hakkama saada, on vaja selle juurde nooremate klasside kasvulava, kus õpilasi maast madalast vastavalt võimete eripärale vanemates klassides edendatavatele õppesuundadele ette valmistatakse.

Õpilase närvisüsteem on diferentseeritud õppele kõige enam vastuvõtlik nooremates klassides, hoida lapsi sellest eemal tähendab üheksa aastat kestva sobivaima õppeaja alakoormatusega tuulde viskamist. Tervikkoolide eeliseks on ka see, et neid pole mitte ainult õppetöö korraldamise mõttes, vaid ka majanduslikult ja administratiivselt märksa ökonoomsem hallata.

Pärnust, Viljandist, Jõhvist jm alanud lahutamisprotsess on jätkunud hoogsalt Tartus ja jõudnud Tartu Tamme gümnaasiumini, mille gümnaasiumiosa tahetakse Tammelinnast Maarjamõisa linnaossa amortiseerunud hoonesse täiskasvanute gümnaasiumi kaasüüriliseks viia.

Õpilasrohkete hästi töötavate tervikkoolide lõhkumine pole mitte ainult haridusvaenulik, vaid ka juriidiliselt ebaõige tegevus. Kuna Eestis pole seni veel vastu võetud ühtset haridusstrateegiat, siis on gümnaasiumide vägivaldne lahutamine põhikoolidest nii riigikogu, HTMi kui ka KOV tasemel seadusvastane ettevõtmine. Tartu Tamme gümnaasium võitleb koolide tervikluse eest, kogudes toetusallkirju, korraldades 9. märtsil meeleavalduse ja pöördudes õiguskaitseorganite poole.