Kaja Kallas

FOTO: Peeter Langovits

Välismaale minevad eestlased peavad arvestama, et isegi multikultuursusega harjunud ühiskondades on rahvus ikkagi oluline, ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas (Reformierakond) eilsel Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Kaja Kallas

FOTO: Peeter Langovits

Ma olen märganud, et tihti on välismaal elavad eestlased suuremadki rahvuslased kui kodu-eestlased. Võimalik, et eemalolek paneb oma juuri rohkem hindama.

Ameerika on erinev, kuid Euroopas on rahvus ju kõikides riikides endiselt olulisel kohal. Kui minnakse külalisena kusagile, siis loomulikult on vastuvõtt lahke. Ent kui sihtriigis tuntakse, et see külaline võib jääda kauemaks, hõivata töökohti ja saada kasu juba põlvkondi tagasi üles ehitatud heaolust, siis suhtumine muutub.

Näiteks otse Euroopa südames – Prantsusmaal – on ju selge suhtumise vahe neisse, kes on Prantsusmaal sündinud, ja neisse, kes seda ei ole. See on tuntav igal sammul.

Paratamatult on eestlane omal maal kuningas, võõras keskkonnas aga sisserändaja. Isegi neis ühiskondades, kes on multikultuursusega harjunud, on rahvus ikkagi oluline.

Lugesin hiljuti üht sisserännet käsitlevat Ameerika uuringut ja seal toodi välja, et esimese põlve sisserändajad tahavad väga olla sihtriigi kodanike moodi. Seal oli näitena kasutatud Fordi autotehast: välistöölised õppisid keele kiiresti ära, võtsid omaks sealsed kultuurinormid ja püüdsid mineviku unustada. Ent järgmine, juba seal sündinud põlvkond, hakkas väärtustama oma põlvnemist ja juuri, sest pärinemine on oluline osa identiteedist.

Arvamusportaal palus eilsel Postimehe arvamusliidrite lõunal osalenutel arutleda selle üle, kas avatud maailm on eestluse sulatusahi.