Ene-Liis Semper Postimehe arvamusliidrite lõunal.

FOTO: Peeter Langovits

Välja suremas ei ole ainult eestlased – kellelgi vanadest Euroopa rahvastest (peale poolakate) ei sünni piisavalt lapsi, arutles teatrikunstnik Ene-Liis Semper eile Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Avatud maailm on tänaseks kõigi jaoks muutunud loomulikuks, seda ei saa eraldi pidada ei heaks ega halvaks. Tunnetuslikult ei ole maailm aga mitte avanenud, vaid pigem pihustunud, ja siin enese säilitamine nõuab suuremat enesekontrolli. Võib proovida kapseldumist, marurahvuslust, protektsionismi, aga müürid tavaliselt ei aita end kaitsta.

Mis puudutab aga eestluse kestmajäämist, siis mulle meeldis väga tänase (eilse – toim) Gunnar Oki ettekande lõpulause: see, kas saja aasta pärast räägib veel keegi eesti keelt, sõltub sellest, kas kaheksakümne aasta pärast veel vanemad seda oma lastele õpetavad. Nii lihtne see ongi. Eesti keel kaob, kui eestlane ise selle vastu huvi kaotab. See on korraga nii üldine kui ka iga eestlase isiklik asi. Pikemas perspektiivis on kestmajäämine teatavasti kõigi vanade Euroopa rahvaste probleem – kellelgi peale poolakate ei sünni piisavalt lapsi.

Keele ja kultuuri püsimajäämist määravad lisaks maailma avatusele eeskätt ikka meie endi otsused ja prioriteedid. Eestlus oli pikalt vahend millegi teenistuses — okupatsioonist pääsemise teenistuses. Küsimus on, kas see on ka midagi muud… vastutus, kohustus?

Postimehe arvamusliidrite lõuna ettekannete teema oli «Eestlus avatud maailmas». Postimehe arvamusportaal küsis selle valguses üritusel osalejatelt, kas maailma avatus on eestlastele ja Eestile hea või halb.