Maarja Kangro: vajame mitte eestluse-ideoloogiat, vaid maksureformi

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarja Kangro.
Maarja Kangro. Foto: Peeter Langovits

Vaja pole mitte eestluse-ideoloogiat, vaid konkreetseid ümberkorraldusi, eelkõige maksusüsteemi muutmist madalapalgaliste, halvemusseisus olijate kasuks, ütles kirjanik Maarja Kangro täna Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Kangro meenutas, et kui arutelud Eesti keskaja ajaloo uue versiooni üle olid kõrgpunktis, leidis üks debatte põhjustanud uue ajalooõpiku autoritest, Linda Kaljundi, ETV saates «Vabariigi kodanikud», et mida rohkem meil on ajalugusid, seda parem.

«Olen temaga täiesti nõus ja rakendan hea meelega sama mõtet ka eestlusele: mida rohkem meil on eestlusi (kui eestlane olemise viise), seda parem,» kõneles Kangro täna.

«Valikud, mis mina eesti kultuuris osalemiseks teen, ei pruugi üldse kattuda mu naabri omadega, ja see ongi hea,» kirjeldas kirjanik.

Tema sõnul ei tähenda see, et neid eestlusi ei võiks väga ähmase perekondliku sarnasusena siiski mingid asjaolud ja tingimused ühendada. «Aga mingeid eestluse-mustreid peale respekti siin elanud ja elavate inimeste vastu ei saa me kohustuslikuks teha.»

Küsimus, kas eestlane olemine on metafüüsilises, esteetilises või moraalses mõttes asendamatu ja eripärane, pole Kangro sõnul siinjuures keskne. «Tähtis on hoopis, et oma riik teeks kõik selleks, et Eesti ühiskond ja kultuurikeskkond oleksid võimalikult paljude jaoks hea võimalus, mitte kannatusi põhjustav antus.»

Kirjanik kutsus üles jätma kõrvale hirmud, et meie kultuuris loodu kaob. «Ammu pole enam aeg, kus manitseda inimesi eestluse nimel vagurale kannatamisele.»

Tema sõnul tuleb praegu hoopis keskenduda maksu- ja sotsiaalpoliitika reformimisele. «Nimelt sotsiaalne keskkond, toimetulekuvõimalused ja motivatsioon on need, mis otsustavad eestluse võimalikkuse,» leidis ta.

Sellele, et positiivsed nägemused Eesti ühiskonnas osalemisest paljuneksid ja areneksid, ei aita Kangro sõnul praegu kõige tõhusamalt kaasa ei eestluse-teemalised arutelud ega ka sellised kenad enesepildid nagu presidendi toodud metsmaasika-Eesti.

«Ma ei tea, kui paljud veel jaksavad lugeda või kuulata tühikäigul ketravaid jutte hoolivusest, sellest, et me kõik peame muutuma tublimaks, optimistlikumaks, säästlikumaks, väikestes otsustes vastutustundelisemaks,» arutles Kangro. «Kui inimene ei jõua elektriarvet maksta, ei tasu talle jutlustama minna, et maailma paremaks muutmine ja riigi korda tegemine algab temast enesest.»

Vaja pole Kangro sõnul mitte eestluse-ideoloogiat, vaid konkreetseid ümberkorraldusi, eelkõige maksusüsteemi muutmist madalapalgaliste, halvemusseisus olijate kasuks.

«Vastasel juhul kipub see eestluse-asi ametlikus retoorikas paistma ikkagi otsapidi poliitreligioonina. Aga kui paljud selle poliitreligiooni kütke jäävad, kui me vaatame, millised on valitsuse, parlamendi ja erakondade usaldusreitingud?»

Postimees korraldas täna Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Eesti arvamusliidrite 11. lõuna, mille teema oli «Eestlus avatud maailmas». Antud teemal pidas täna lisaks Kangrole ettekande Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles