/nginx/o/2013/03/05/1620578t1hf54f.jpg)
Energiahindade kasvust tingitud suuremaid arveid on peetud paratamatuseks, millega tuleb lihtsalt leppida. Pöörates selle iganenud mõtemalli ümber, peame seadma sihiks muuta koolid taastuvenergial toimivateks elektrijaamadeks, mis suudavad toota elektrit nii enda tarbeks kui ka müügiks.
Haridusasutuste elektrisüsteemide nüüdisajastamine on möödapääsmatu ning miks mitte teha seda niimoodi, et võitjateks osutuvad kõik – nii õpilased, koolipidajad kui keskkond. Kasutades nutikalt keskkonnatasusid, ELi raha ja tulevikus tekkida võivat CO2 kvoodi ülejääki, tuleb koole energiatõhusamaks muutes astuda samm kaugemale ja kujundada haridusasutustest kohalikud energiakeskused.
Eelmise aasta lõpus avaldas tehnilise järelevalve amet, et kolmandiku Eesti lasteaedade ja koolide elektrisüsteemid on vigased ega vasta nõuetele. Samas planeerib riik koos omavalitsustega suuremat digirevolutsiooni. Teatavasti vajab aga lisanduv tehnoloogia rohkem elektrivõimsust.
Võttes eelduseks, et igale õpetajale on vaja arvutit, ning silmas pidades soovituslikku arvutite suhtarvu õpilase kohta 1:4, tuleb näiteks 200 õpilase kohta arvestada vähemalt 50 amprit enam voolutugevust. Paljude koolide jaoks jääb selline tiigrihüpe lihtsa takistuse – vananenud elektrisüsteemi – tõttu kättesaamatuks. Läbimõtlematult suurenev tehnika hulk võib piiripealsel toitevõimsusel toimiva elektrisüsteemi halvemal juhul põlema panna. Lisaks koolide energiakulude otsesele vähendamisele on sellel ideel veel positiivseid kõrvalmõjusid.
Soovides keskkonnateadlikkuse murrangut kasvavas põlvkonnas, ei ole paremat teed kui muuta see nende koolielu igapäevase osaks. Kurtna koolis on juba 2008. aastast kasutusel neli päikesepaneeli, peamiselt õppeotstarbel füüsikaklassis. Tarbevee soojendamiseks kasutatakse hoone katusele paigaldatud vaakumtorudega päikeseküttekollektoreid.
Nende toodetav soojusenergia katab kolmandiku kogu koolimaja tarbevee soojendamise vajadusest. Kooli direktori Priit Jõe sõnul toetab keskkonnasõbralik füüsiline keskkond kindlasti õpetajate ja õpilaste keskkonnateadlikkust. Äsja avatud TTÜ Virumaa kolledži hoonel on 23,5 kW päikesepaneelide süsteem. Vaid paar kuud tagasi tööle rakendunud lahenduse tegeliku kasuteguri saame teada umbes aasta pärast. Päikesepaneele on kasutusel ka Eestist põhja pool, mitmes Soome koolis, seega pole meil põhjust peljata liiga vähest päikesevalgust.
Suurenevad ehitusmahud loovad Eestisse uusi taastuvenergeetikaga tegelevaid firmasid ja muudavad taastuvenergeetika lahenduste hinnad odavamaks teistegi eluvaldkondade jaoks. Elektrivõrguettevõtted hakkavad peatselt vahetama välja vanu elektriarvesteid uute, kaugloetavate vastu, mis muu hulgas võimaldab nutivõrkude (smart grid) arengut väiksemates kogukondades. Kool kui kohaliku omavalitsuse süda on ideaalne alguspunkt kohaliku energiavõrgustiku ja vastava teadmusbaasi loomiseks.
Ainult energiasäästu arvesse võttes ei ole selline koolide uuendamine praeguste tehnoloogiliste võimaluste ja hindade juures mõistlik investeering. Kuid arvestades, et koolide elektrisüsteemid tuleb niikuinii korda teha, arvutivõrgud korralikult välja ehitada ning õppetöössegi lisandub päev-päevalt enam elektritoidet vajavat tehnoloogiat, muutub investeering peagi tasuvaks. Lisades veel meie õpilaste keskkonnateadlikkuse ja uute tehnoloogiate rakendamise oskuse kasvu ning laiema positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale, on projektil jumet. Koolimaja kohaliku energiakeskusena ei ole sugugi nii ebareaalne eesmärk, kui esmapilgul võib tunduda.