Kui Tallinn uuendab soojatrassid ning asub agaralt korterelamuid soojustama, siis saavad tallinlased peagi Helsingi järku küttearvete asemel Tartu masti arved, kirjutab Reformierakonna Tallinna piirkonna arendusjuht Rene Ilves Postimehe arvamusportaalis.
Tallinna linnavalitsus on jätnud küttemajanduse probleemid aastateks tagaplaanile ning tulemus on käes – küttehind on pidevas tõusus ning lõppu sellele ei paista tulevat. Küttekulud on üks suuremaid kulusid ning toasooja hinna alandamine oleks oluline kõikidele soojatarbijatele. Täna on mitmeid võimalusi, kuidas linnavalitsus saaks hakata elanike küttearveid vähendama.
Haljendavad murulapid veebruaris
Me kõik oleme näinud haljendavaid murulapikesi keset käredat pakast. Selle muru kasvatamise keset talve maksavad kinni kõik tallinlased, kes kaugkütet tarbivad. Probleem on vananenud ja iganenud soojatrassid, mis juba ammu lekivad vett ning ei pea sooja. Viimase üheksa aastaga on Tallinna soojatrasside keskmine vanus kasvanud viie aasta võrra ning jõudnud 25ni. Tuleb lisada, et kui keskmine vanus jõuab 30 aastani, siis muutuvad avariiolukorrad regulaarseks. Lisaks, et üks osa torusid on aasta vanad ning teine osa 60 aastat vanad, hakkavad viimased talviti lõhkema. Selle tulemusena jäävad selle trassi otsas olevad elanikud talvel külma pakase kätte.
Täna on Tallinnas ja Helsingis küttearved võrdsed, kuid elatustase on veel väga erinev. Tartus näiteks on küttehind 30 protsenti soodsam kui Tallinnas, mis näitab, et pealinnal on arenguruumi küll ja veel. Keskmisest kommunaalkulude arvest moodustab toasoe ligi poole.
Kui linn võtaks ette samme küttehinna alandamiseks, märkaksid linlased vahet kohe. Enamik korterelamuid on soojustatud teistsugusel ajajärgul ning ei kannata mitte mingisugust kriitikat tänapäevaste ehitustehnikatega võrdluses. Kui näiteks Helsingis aurab õhku umbes 8 protsenti toodetud soojast, siis Tallinnas läheb otseselt raisku 17, mis on jällegi tarbija kinni maksta.
Küttearved saab väiksemaks muuta!
Pealinna juhtidel on mitu võimalust, kuidas oma elanikele appi tulla, Üks olulisemaid samme oleks kokkulepe, et igal aastal suunaks linn endale kuuluva Tallinna Soojuse kasumi magistraaltrasside uuendamiseks. Täna investeeritakse soojatrassidesse vaid 4-5 miljonit eurot aastas ning sedagi teeb hoopis eraettevõte Tallinna Küte.
Selleks, et peatada torustiku keskmise vanuse kasv, tuleks investeerida igal aastal 8-10 miljonit eurot, kuid küttearvete vähendamiseks tuleks investeerida enamgi.
Teine oluline samm oleks lisaraha suunamine Tallinna fassaadid-korda-projektile, mille abil soojustatakse korterelamuid. Riigi investeeringud läbi KredExi kortermajade soojustamisse on tõestanud, et kortermaju saab muuta soojapidavaks ning küttearveid on võimalik vähendada.
Kui täna panustab Tallinna linnavalitsus fassaadid korda projekti vaid 395 000 eurot, siis efekti saavutamiseks oleks vaja igal aastal 2 miljonit eurot. Nii muutuksid hooned soojapidavamaks ning väheneksid soojatarbimine ja küttearved.
Sihikule ka kanalisatsioon
Kuid ainult majade soojustamisest ei piisa. Suur osa soojast lahkub majast ventilatsiooni ja kanalisatsiooni kaudu. Täna on olemas tehnoloogiad, mis taaskasutavad selle soojuse ning suunavad tagasi hoonesse. Tallinna linnavalitsus peaks looma toetusmeetme, mis abistaks küttetorude soojustamisel, küttesõlmede automaatikate soetamisel, radiaatorite kaasajastamisel ning soojustagastussüsteemide kasutuselevõtul.
Iga tegevus peab lähtuma korrektsest ja põhjalikust plaanist, vaid siis saadab seda edu. Niisamuti peaks Tallinna linnavalitsus välja töötama pikaajalise kaugkütte strateegia, mis arvestaks ka majade soojustamisest tekkinud soojatarbimise vähenemisega aga ka elamuarendusest tulenevate uute kaugkütte piirkondadega.
Samuti tuleks kaaluda võimalust luua uusi kaugküttepiirkondi Tallinnas ning nendes piirkondades teenuse vähempakkumiste korraldamist.
Kõige olulisema sammuna peaks linnavalitsus koostöös erasektoriga looma võimaluse ehitada Lääne-Tallinna biokütustel põhineva soojatootmisjaama. Täna köetakse Tallinna kalli Vene gaasiga, kuid see tuleks asendada kohaliku biomassiga. See oleks keskkonnasõbralik ja muusaks energiamajandust teistest riikidest sõltumatumaks.
Tallinna ainuke biokütustel põhinev soojatootmine käib täna Väo jaamas, mis töötab aastaringselt täisvõimsusel. Väo jaamast väljuv soojus on üle 50 protsendi odavam kui Iru jaamast tulev gaasist toodetud soojus.
Küttekulud on tänaste tallinlaste üks suurimaid igakuiseid kulusid. Tallinna linnavalitsus väidab, et hoolib oma linnarahvast ning püüab neid igati aidata. Võttes ette olulisi samme küttekulude vähendamiseks, seisaks keskerakondlik linnavalitsus oma elanike eest ka tegudes, mitte vaid sõnades.
