Matthew Crandall.

FOTO: Erakogu

Eesti peaks asendama sõjaväelise ajateenistuse IT-ajateenistusega. Niisugune uuendus oleks revolutsioon Eesti majanduses, mõjutamata samal ajal märkimisväärselt ühiskondlikku sidusust või sõjalist võimet.

ELi uus eelarve tõi Eestile küll häid uudiseid, aga Eesti majanduses leidub suuri struktuurseid probleeme. Peamine on oskustööliste nappus, mis takistab maa majanduslikku arengut, muutumist odava ekspordi majandusest kõrgtehnoloogiliseks majanduseks. Eesti on hästi toime tulnud, kuid viimasel ajal on tekkinud kahtlus, kas Eesti suudab edasi areneda. Ei jagu vajaliku väljaõppega töötajaid, kes muudaksid Tallinna Põhja-Euroopa rahanduskeskuseks, puuduvad riikliku toetusega HD-telekanalid, IT-valdkonnas on pidevalt inimesi puudu. See, et Eesti suutis mõne aja eest rajada NATO küberkaitse kompetentsikeskuse, on väga hea, ent see näitab poliitilist toetust, mitte kohapealset professionaalset taset. Jah, sattumine Venemaa küberrünnakute ohvriks ei muuda veel Eestit maailmatasemel küberkaitse eksperdiks.

Kuigi IT-sektor on viimasel ajal paigal tammunud, peitub ikkagi just selles Eesti tulevik. Üks võimalus oleks kehtestada IT-ajateenistus. Praegune sõjaväekohustus on küll hea sotsiaalse sidususe edendamiseks ja kaitse inimvajaduste täitmiseks, kuid sellega lõigatakse noored ajutiselt ära õpingutest ning lühendatakse nende tööinimeseelu pikkust. Kahaneva elanikkonna puhul, mis üritab tööjõu kvaliteeti parandada, tekitab see probleeme.

Õpetada noortele meestele taktikat, millega sõdida sõjas, mida ei tulegi, on ressursside raiskamine. Kui Eesti satub kunagi konflikti, on see konflikt, millega kaasnevad küber-, energia-, majandus- ja propagandarünnakud. Kui Eestimaa pojad õpivad 20. sajandi taktika aluseid, ei aita see suurendada Eesti suutlikkust ennast kaitsta. Selle asemel peaks Eesti andma noortele meestele võimaluse osaleda valitsuse rahastatavas üheksakuulises IT-programmis. Mõistagi võiks selline programm olla mõeldud ka noortele naistele.

Ajateenistus kaitseväes ei pea sugugi täielikult kaduma. Noortele võiks aga anda valikuvõimaluse, kas teenida kaitseväes või IT-teenistuses. Selline valik pole midagi uut. Saksamaal oli viimase ajani võimalus teenida kohustuslik aeg kas sõjaväes või tsiviilteenistuses. Miks ei võiks Eesti teha sedasama, ainult et alternatiiv oleks IT-teenistus?

IT-teenistus võiks olla jagatud kaheks osaks: väljaõpe ja praktiline teenistus. Väljaõppe käigus õpitaks tarkvara, koodikirjutamise ja muu sellise aluseid. Õppurid jagataks vastavalt võimetele: kes ei tule toime koodi kirjutamisega, võib omandada hiilgavad oskused tabelarvutuse alal. Teine osa oleks praktiline teenistus. See võib olla mitmesugune, näiteks e-valitsus või küberkaitse. Ajateenistujad võiksid teha koostööd küberkaitseliiduga.

Selline programm annaks kahesugust kasu. Esiteks omandaksid ajateenistujad praktilisi oskusi ja kogemusi, mis aitavad hilisemas elus edendada Eesti majandust ja riigivalitsemist. Teiseks suurendaks see huvi IT vastu. Paljud noored läheksid pärast seda ala ülikooli õppima. See vähendaks selliste ülikooliharidusega töötute hulka, kes on lõpetanud näiteks filosoofia või ajaloo eriala. Kohustusliku IT-teenistuse võimalus oleks ääretult oluline Eesti majanduse muutumisel odava ekspordi majandusest kõrgtehnoloogiliseks.

Eesti võib tunda uhkust oma IT-valdkonna saavutuste üle, ent kunagised saavutused ei taga veel säravat tulevikku. Eesti vajab julget tulevikuvaadet ja uuenduslikke ideid, et kujuneda IT alal maailmas juhtivaks.