Politoloogid: piirangud kandidaadile ei sobi läänelikku demokraatiasse

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu valimised.Valimisjaoskond Viljandi spordihoones.
Riigikogu valimised.Valimisjaoskond Viljandi spordihoones. Foto: Elmo Riig / Sakala

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsi kohaselt domineerisid rahvakogus viis ettepanekut, kuidas muuta riigikogu valimistel valimisnimekirja korda ning nõudeid kandidaadile. Postimees palus politoloogidel analüüsida, mida nende ideede rakendamine tegelikult Eestis kaasa tooks.

Arutelust võtsid osa Rein Toomla (TÜ), Tõnis Saarts (TLÜ) ja Rainer Kattel (TTÜ).

Riigikokku kandideerijalt hakatakse nõudma kõrgharidust.

Toomla: Igasugused piirangud teevad asja ainult hullemaks. Siit me võime kunagi jõuda arusaamisele, et ka valijad võiksid olla teatud haridustasemega.

Saarts: See ei muuda midagi. Kõrgharidus pole garantii, et kandidaat oleks ka võimekas poliitik ja suudaks näha laiemat pilti. Probleem tekiks aga kodanikeõigustega, sest seesugused üsna põhjendamatud piirangud inimeste kandideerimisõigusele on Euroopas taunitud.

Kattel: Raske on näha põhjendusi, miks see nõue peaks kuidagi poliitikat muutma, eriti kuna Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal kõrge. Lisaks on demokraatliku poliitika olemus arvamuste paljusus, seega võiks vastupidi soovida, et riigikogus oleks inimesi, kellel ei ole kõrgharidust.

Kandidaatidele hakatakse tegema eksamit või IQ testi.

Toomla: Vastus sama, mis eelmise punkti juures.

Saarts: IQ ei näita midagi inimese poliitilise võimekuse ega ühiskonnaprobleemide tajumise kohta. Seega oleks see lisapiirang, mis ei taga kvaliteetsemaid kandidaate, aga piirab kodanikeõigusi ja mille kehtestamine paneks arenenud Lääne demokraatiaid lihtsalt kulme kergitama. 

Kattel: Mis oleks poliitiku eksami sisuks? See oleks suhteliselt absurdne, kuna demokraatlikus süsteemis ei pea poliitik väljendama kompetentsi mõnes valdkonnas, vaid pigem maailmavaatelist (eri-)arvamust. Selle kohta eksamit või testi teha oleks enam kui kummaline.

Kandidaat saab kandideerida ringkonnas vaid siis, kui ta on sellega seotud, sinna sisse kirjutatud.

Toomla:Sissekirjutuse saamine on imelihtne, praktiliselt ei muuda see midagi.

Saarts: Kuigi idee on iseenesest hea, siis sissekirjutust pole tänases Eestis keeruline muuta. Niisiis pole mingit garantiid, et osa poliitikuid ei hakka tegema fiktiivseid sissekirjutusi ning sisuliselt see algatus midagi ei muuda.

Kattel:Hea, konkreetne ja loogiline ettepanek. See tõstaks läbipaistvust, aga ka saadiku vajadust olla kursis kohalike küsimustega. Eeldatavasti oleks siis ka kohalik debatt sisulisem.

Kandidaatide järjestamine erakonna valimisnimekirjas hakkab toimuma tähestikulises järjekorras.

Toomla:See eeldab, et jääb alles praegune süsteem, kus asukoht nimekirjas on oluline. Kui praegune kompensatsioonimandaatide süsteem kaob, on täiesti ükskõik, millises järjestuses kandidaadid esitatakse – siis on nimekirjal ainult tutvustav funktsioon.

Saarts: Kui tänane valimissüsteem jääb samaks, siis saavad ebaõiglase eelise need kandidaadid, kes on tähestikus eespool. Tekib küsimus millega nad on selle ära teeninud? See ei taga ei paremat esindatust, ega lihtsusta ka valijate valikut.

Kattel:See oleks suhteliselt groteskne, pigem peaks parteide nimekirjade tekkimine olema oluliselt läbipaistvam ja laiapõhjalisem, mitte lihtsalt juhuslik.

Kandidaatide järjestamine erakonna valimisnimekirjas hakkab toimuma tõmbluku põhimõttel.

Toomla: Sama, mis eelmine – eeldatakse, alles jääb praegune süsteem kompensatsioonimandaatidega.

Saarts: See suurendaks naiskandidaatide osakaalu nimekirjas ja tõstaks ilmselt mõne protsendi võrra naiste esindatust parlamendis. Mingit suurt revolutsiooni oodata poleks, kuid väga aegamisi hakkaks naiste osakaal riigikogus tõusma.

Kattel:Põhimõtteliselt on see hea idee, millel oleks tähendus nii sümbolina kui ka sisulisel: kuna Eestis on selgelt olemas võrdõiguslikkuse probleem, siis on tõenäoline, et naised toovad debatti teistsuguseid teemasid või vähemalt  uudseid lähenemisi. Samas muidugi võiks küsida, miks mitte seda rakendada ka venekeelsete kandidaatide kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles