/nginx/o/2011/09/19/759524t1hece1.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets vastab tänases Postimehes tasuta kõrghariduse tulekuga kaasnevatest probleemidest kirjutanudmagistrant Gaily Kuusikule, et väide, nagu piiraks tasuta õpe oluliselt ligipääsu kõrgharidusele, on müüt.
Tartu ülikool teatud osakondades on hakanud levima müüt nagu tähendaks tasuta kõrgharidus, et ligipääs saab olema oluliselt piiratum, kuna nüüd enam oma õppe eest maksta ei saa. Tegelikult on reformil ainult kaks põhimõttelist muudatust – enam ei saa samale erialale võtta vastu kahe lävendiga, millest madalam oli tasuline. Ehk ei saa raha eest madalamat lävendit osta. Teiseks on võimalik liikuda osakoormusel ja tasulisest õppest automaatselt tasuta õppesse.
Tasuta õppimise õigus on kõigil, kes asuvad õppima ja õpivad täiskoormusega – see tähendab, et täidavad semestris keskmiselt 75-100 protsenti oma õppekavast. Ülikooli saab astuda ka osakoormusel, mis tähendab, et õppekava täidetakse semestris 50-75 protsendi ulatuses, ja siis saab ülikool küsida õppurilt õppemaksu.
Samuti on võimalik õppida eksternina ehk teha semestris vähem kui 50 protsenti ainetest ning ka siis saab ülikool jätkuvalt küsida õppemaksu. Samas on uus süsteem õiglasem – kui näiteks osakoormusel tudeng täidab aasta jooksul õppekava normaalkoormusel, liigub ta automaatselt tasuta ja täiskoormusel õppesse.
Küsimuste korral saab alati pöörduda omaenda ülikooli õppeosakonda või lugeda ministeeriumi kodulehel www.hm.ee rubriiki «Mida tähendab kõrgharidusreform».
/nginx/o/2021/06/27/13877711t1h52be.jpg)