/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007562t1h9378.jpg)
Kas IRList võib saada nn valgete jõudude uus liider, arutleb Postimehe arvamusportaali juht Alo Raun.
Alo Raun: Sinise Rüütli tagasitulek?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On vaid üks mees, kes suudab meid kaitsta – seista selle eest, et allilma mustad jõud ei murraks maha Stenbocki kantsi valgeid väravaid. Vaid tema hoiab ära idahordide pealetungi ning viib meid lääneilma rikaste ja vägevate sekka. Kuid on üks väike probleem – rahvas tema muinasjuttu enam ei usu. «Ansip peal ja Savisaar all» paradigma Eesti poliitikas on löönud kõikuma. Mitte seepärast, et must ei oleks enam must, vaid valgele on korralik annus kollakat peale lastud. Hegemoon on langenud ja seda hetkel, mil on tekkimas võimalus anda tumedate jõudude pealikule Ninasarvikule tema enda kodukantsis surmahoop.
Ärksamad pead on asunud mõtisklema – kes võiks olla see hea haldjas, kes koondaks taas kokku valged väed, seismaks vastu Ninasarviku halastamatute armeele. On see punaste roosidega mängida armastav Sven või kindraleid kantseldav Urmas? Või ehk keegi kolmas, mõni Vaba Demokraatlik Ingel? Äkki suudab Püha Andrus ise oma oravarüütlitega leida jõudu, et anda Eesti rahvale uut lootust?
Kui inimestelt küsida, siis on vastus lihtne – Sveni roosinupupartei on konkureerinud juba pikemat aega Eesti populaarseima partei tiitli nimele. Kuid paistab, et nad ise ei taha asetada end traditsioonilisele heade-halbade teljestikule – või kui, siis musta ja valge keskele. Pealegi lisaksid nad valgele törtsu punast, mis aga on mitmetele helgete valijatele vastukarva. Urmase siniseid sõdalasi pole samas keegi pikka aega tõsiseks jõuks pidanud – on nad ju olnud kimpus nii sisekaemusega kui elamislubadega, rääkimata teemadest, mis murendavad koalitsiooni usaldusväärsust tervikuna.
Kuid selline arvamus on ekslik. Alles kuu aja eest näitas Emori küsitlus Reformierakonna ja IRLi toetuse vaheks vaid nelja protsendipunkti. See on ideaalne positsioon, et hõivata haavatud oravast vabaks jäänud koht valgete vägede pealikuna. Mõeldud, tehtud – osalt juhuslikult, teisalt teadlikult ongi IRL praegu oma võimalust mitmel rindel ära kasutamas. Kes oli see, kes ülikiirelt ja resoluutselt Yana Toomi äpardusele reageeris? Kes aga lubab vabariigi sünnipäeva tuules ajada iga nurga peal Eesti asja? Või kes tuli välja ideega tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 euroni?
Olukorras, kus Reformierakonnal on kasulikum vaikset joont ajada ning sotsid on samuti valinud ootetaktika, võib seesugune kiire vahespurt vähemalt teoorias vilja kanda. Tõsi, Emori värske küsitlus näitas kahe võimupartei omavahelise vahe väikest kasvamist – kuid eelmainitud lükete mõju tasubki oodata pigem järgmises-ülejärgmises uuringus. Seega on veel vara öelda, kas uus Valge Rüütel saab olema roosakas, sinine või jätkuvalt kollane. Igatahes ei maksa unustada, et IRL pole veel oma lõplikku sõna öelnud. Ja Ninasarvikulgi võib siiski tekkida põhjus murelik olla.