Endised siseministrid: Kama kaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Varek.
Toomas Varek. Foto: Arvet Mägi

Mullu 21. novembril algatas vabariigi president niinimetatud Jääkeldri protsessi, mille eesmärk on kutsuda poliitikuid üles oma tegevusi ja otsuseid põhjendama. Pea kolme ja poole kuu möödudes ei ole presidendi initsiatiiv kuidagi mõttena kandmas. Seda näitab politsei- ja piirivalveameti peadirektori valiku protsess, mis on läbi viidud viimaste kuude jooksul siseministri eestvedamisel.

Pärast peadirektor Raivo Küüdi avaldust vabatahtlikult sunniviisiliselt lahkuda pole siseministri toimingud hämmastanud mitte vaid siseturvalisuse valdkonnas töötavaid inimesi, vaid kogu ühiskonda. Alustades kandideerimistingimuste laiendamise või avaliku konkursi nurjunuks tunnistamisega – põhjendused on ebapiisavad või üldse puuduvad. Kõik see on päädinud oma parteikaaslase Priit Kama tõusmisega ainukeseks peadirektori kandidaadiks.

23. veebruari Saarte Hääle arvamusrubriigis kirjutab Saare maavanem Kaido Kaasik (IRL):

«Enamik inimesi ei oota riigijuhtidelt tühje lubadusi, miks on vaja teha just selliseid otsuseid. Aeg-ajalt tuleb riigi tulevikku puudutavaid olulisi küsimusi ka rahvaga arutada. Meie riigi ajalooline taust eeldab dialoogi kodanike ja riigi juhtide vahel. Usaldamatus väikeses riigis toob kahju meile kõigile. Aus riigimees suudab põhjendada oma otsuseid ja neid rahvale selgitada. Samas tuleb kuulata, mida arvavad kodanikud, ja nende seisukohtadega arvestada.»

Kahju, et Saare maavanema parteikaaslane siseminister Ken-Marti Vaher ei käitu selle mõtte järgi. Meile tundub, et ministril on täiesti kama kaks, mis saab Eesti siseturvalisuse tulevikust. Pori näkku viskamine praegustele pikaaegsetele süsteemis töötanud korrakaitsjatele  konkursist farsi tegemisega ei motiveeri selle organisatsiooni liikmeid tervikuna pakkuma paremat turvalisust.

Sellisel kujul Eesti kõige suurema avaliku sektori organisatsiooni juhi valimine ei süvenda allakirjutanutes kindlustunnet, et siseturvalisuse valdkonnas tehakse edaspidi otsuseid Eesti riigi tulevikust johtuvalt, vaid on reaalne võimalus, et viiakse ellu ühe partei tagatoa otsuseid, mis ei taga Eesti riigi tasakaalustatud julgeolekut.

Me ei aruta praegu, kas Priit Kama on hea kandidaat peadirektori kohale, vaid me ei ole nõus protsessiga, kuidas see on toimunud, ja selle kandidaadi määramisega minnakse selgelt apoliitilise organisatsiooni politiseerimise teed. Pealegi ei luba seda kehtiv politseiteenistuse seadus, kuid Priit Kamal on võimalus juba «eile» IRList välja astuda. Kõik formaaljuriidiliselt korrektne, kandidaat ei kuulu poliitilisse parteisse!

Turvalisus, mis on üks inimese põhivajadusi, ei saa olla teatud poliitikute katsepolügoon ja selle organisatsiooni juhi valimine ei saa olla kirbutsirkus.

Kutsume valitsuskoalitsiooni kainelt ja kiirelt langetama otsuseid politsei- ja piirivalveameti juhi valimise asjus, et tagada kõige olulisema siseturvalisuse organisatsiooni mõistlik areng.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles