Mari-Liis Jakobson: Ilvese retoorika sarnases valitsuserakondade omaga

Mari-Liis Jakobson Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

TLÜ üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson ütles president Toomas Hendrik Ilvese aastapäevakõnet kommenteerides, et riigipea retoorika ja argumentatsioon meenutasid mitmes olulises küsimuses valitsuserakondade omi.

Võiks öelda, et presidendi kõne oli harjumuspärane esitus uues kuues. Nagu vastuvõtul olevad prouadki, kellele tehakse igaks aastaks uus kleit, aga ega nad seepärast siis erinevad välja näe.

Kõne algas tavapärase (taas)iseseisvumise tõiga nentimisega, olulise osa võttis enese alla Ilvese tunnusmantra sellest, mida kodanik peab riigi heaks tegema ning õige õrnalt said sõnad peale loetud ka koalitsioonile ja opositsioonile. Mitmetes sisulistes küsimustes jäi kõrva Ilvese retoorika suhteline sarnasus valitsuserakondade retoorika ja argumentatsiooniga.

Väga meeldis, et president rõhutas ratsionaalsete lahenduste otsingute tähtsust. Kui algul mõjus Eiffeli torni metafoor, meie kingitus vabariigile 100. juubeliks, justkui järjekordne õnnetu katse otsida Eesti nokiat, siis kulminatsioon, milleni kõne jõudis – et kinkida võiks lahendusi – mõjus värskelt ja proaktiivselt.

Lõppakordiks saanud metsmaasika metafoor tekitas minus aga pisut ebalust. Kantuna Ingmar Bergmani filmist «Metsmaasikavälu» («Smultronstället»), tähistab metafoor kahtlemata hindamatu väärtusega armsat paigakest. Aga unustada ei saa, et kõnealune film on kantud nostalgiast ja minevikku vaatamisest. See aga on üsna tugevas kontrastis ülejäänud kõnega, mis pigem vaatas aastatesse 2018 ja 2020.