Filmiga «Elavad pildid» on idee autor, režissöör ja üks stsenariste Hardi Volmer võtnud ette mitte vähe ambitsioonika ülesande pakkida pisut enam kui kahe tunni sisse pea sada aastat ning anda samas ka erakordselt laia publikuni jõudev filmilootund, näidates iga ajastut vastava aja kino stiilis. Ainulaadne mitte ainult Eestis vaid ka maailmas, vähemalt pole filmi autorid seesuguse lahendusega linateoseid tuvastada suutnud.
Armastus, ajalugu ja aplaus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15 aastat pärast «Minu Lenineid» on Volmer tõstnud lati nii enda kui ka kõigi teiste filmitegijate jaoks aukartustäratavasse kõrgusesse. Loodetavasti publikule meeldib, ütleb režissöör ise tagasihoidlikult.
Silutud stilistika ja täiuslik vorm ilma veenva sisuta ei töötaks. Püsti seistes aplodeerivad vaatajad esilinastusel kinnitavad, et film puudutab oma ajaloolise armastuslooga inimhinge küll ning on enamat kui lihtsalt ülevaade (filmi)ajaloost.