Mati Pallasma: ärge hämage, rääkige asjast !

Mati Pallasma Foto: SCANPIX

Meiega elektrituru avanemisel toimunu meenutab kangesti üht vana anekdooti neitsist, kes valis pulmaööks öösärki, õigemini selle värvi. Elutark ema lohutas tütart, et värvil pole mingit tähtsust, tulemus on ikka üks – sulle tehakse ära niikuinii.

Võrreldes neitsiga, kes arvatavasti sai pulmaööl naudingu osaliseks, läks meil tunduvalt kehvemini, sest langesime grupiviisilise vägistamise ohvriks Euroliidu, oma poliitikute ja Eesti Energia poolt.Valikuid justkui oli, kuigi mitte igal pool ei saanud kõiki pakette valida. Valikuid sai teha, kuid kuna sageli muudeti hindu veel veidi enne kella kukkumist, siis sarnanes asi pokkerimänguga. Targad inimesed andsid vastuolulisi soovitusi, iga firma kiitis oma teenust, asjatundjad ennustasid, et ega lõpptulemustes suurt vahet ei tule. Ega olnudki, sest emal oli õigus : vali missugune pakett tahes või kuula ükskõik keda, ära tehakse niikuinii.

Detsembrikuus lohutasid nii poliitikud kui realistid, et elektrist me ilma niikuinii ei jää ning kiirustada ka ei maksa, kui valida ei oska, siis jätkem nii nagu on ning üldteenus polegi ehk kõige hullem variant. Minu mäletamist mööda andsid sellise soovituse teiste hulgas ka  nii pea- kui ka majandusminister. Tervelt 35 % tarbijatest läkski seda teed, kes soovitust järgides, kes oma tarkusest, kes lihtsalt kergema teed valides.

Tänaseks, seega vaid mõni nädal hiljem, on järsku selgunud, et üldteenusele jäämine ja lepingu sõlmimatajätmine näitab inimeste rumalust (minister Parts) ning üldteenust kasutavad kliendid pidurdavad elektrituru ja seega kogu Eesti majanduse arengut (Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink).

Piinlikkusega pean tunnistama, et olen ka üks nendest tobukestest, kes lepingut ei sõlminud. Ootamajäämise esmane põhjus oli arusaam, et erilist vahet pole, kas valida või mitte, teiseks oli see sisemine protest toimuva vastu. Jutt vabaturust on ju jama, müüdav elekter on ju kõigil praktiliselt sama, EE teeb ka edaspidi seda, mida tema tahab jne. Ega ma nuta, kui ongi natuke kallim. Ise valisin, ise kannatan. Partsi arvamusele vilistan, vaevalt, et ta majanduseküsimustes ja maailmaasjades minust rohkem kodus on.. Polekski kirjutama hakanudki, kui EE poleks välja tulnud oma selgitustega, miks üldteenus marginaal nii kõrge on.

  Paar väljavõtet selgitustest :

1)      Oluline on mõista, et 0,72-sendine müügimarginaal ei võrdu kasumimarginaaliga. Kuna elektri hinnatõus on klientide rahakotile valus löök, oleme kasumiosa viinud väga minimaalseks, kolme-nelja protsendi juurde üldteenuse kilovatt-tunni maksumusest. Lõviosa üldteenuse marginaalist moodustavad teenindusega seotud kulud;

2)  Enne turu avanemist kahekordistasime oma klienditelefoni teenindusvõimekust, avasime uusi büroosid ning laiendasime ka teeninduse tiimi – kõik ikka selleks, et tuleksime kasvava pöördumiste arvuga toime. 2012. aastal lisandusid avatud turu kuludesse veel ka üldteenuse pakkumiseks vajalikud arendused. Seega algasid avatud turukulud juba suletud turu päevil.

Selgitustest jääb mulje, et kogu EE büroovõrk, infosüsteemid jne on loodud spetsiaalselt üldteenuse pakkumiseks ja üldteenuse kliendid peavad selle nüüd kinni maksma. Aastaid oli EE-l kliente rohkem kui praegu, millest ja milleks siis selline tormiline arendus? Olgu pealegi, oletame, et laieneti, areneti ja uueneti, kuid seda tehti ju kõigi EE klientide jaoks. Kui laienemisega pakuti üle, lootes 100 % turuosast endale jätte, siis on see EE probleem, mida ei maksaks ajada üldteenuse tarbija kaela. Uusi büroosid pole üldteenuse jaoks vaja, üldteenuse klient on anonüümne, kellega teenindaja ei kohtu. See, kas mulle koostatakse arve kui EE börsipaketi omanikule või üldteenuse tarbijale, ei nõua kardinaalselt erinevat lähenemist,  börsi hind  on ju mõlemal juhul sama, erinevus vaid on lisatavas marginaalis. Jutt nii madalast kasumimarginaalist kõlbab unejutuks Partsile ja nähtavasti ka energiaturu inspektsioonile – nii madala kasumi peale EE küll välja ei läheks. Pigem on see 3-4 % võimalik lisakulu veidi teistsuguse arve koostamiseks, ülejäänu on aga tegelik kasum, mis laekub trahvi näol üldteenuse kasutajalt selle eest, et ta ei valinud otseselt EE-d. Just nimelt otseselt, sest kaudselt on kõik need, kes tekitasid üldteenuse kõrge marginaali toel EE-le vaid ühes kuus 680 000 eurot müügitult, EE kliendid.

Minu 330 kWh-se tarbimise juures maksin jaanuaris (kõik arvud ilma käibemaksuta) elektrienergia eest 5,67 euri rohkem, kui oleksin maksnud detsembris kehtinud kWh hinna järgi. Sellest 2,37 euri e. 41 % ( ! ) moodustas marginaal e. EE kasum, räägitagu kuipalju tahes suurenenud teeninduskuludest. Huvitav, miks tarbijakaitsel suu vett täis on ning kuidas energiainspektsioon end nii lihtsalt tillist tõmmata laseb ? Muide, oma seletustes on EE ka väitnud, et üldteenuse klientide suur arv on üheks teenuse kalliduse põhjustajaks. Kuna seoses kõrge marginaaliga üldteenuse kasutajate arv kindlasti väheneb, siis peaks selle loogika järgi ülejäänud kindlameelsete jaoks marginaal alanema. Vaevalt, kardan, et siis hakkab EE loogika töötama teistpidi ning marginaali tõstetakse veelgi.

Selge, et toimuvaga tahetakse võimalikult kõiki koondada EE lipu alla. See tuletab kangesti meelde kohalike omavalitsuste sundparteistamist toetuste saamise nimel.

Nagu korra juba eespool mainisin, pole asi  kinni ainuüksi rahas. Sageli on põhiküsimuseks suhtumine asjadesse ja nende esitamine. Suur osa virisemiseks tembeldatud arvamustest on tegelikult nördimus meie poliitikute sõnavõttude, suhtumise ja käitumise üle. Nördimus selle üle, et parteid võitlevad vaid oma huvide nimel võimu pärast, mitte eesti asja eest. Ära on tüüdanud lapsikud tembud ja hambutud selgitused. Lähikuudel pole lootustki, et keegi millegi üle-eestilisega tegeleks, põhiürituseks kujuneb võitlus Tallinna pärast. Põhihuviks on selles võitluses võim, mitte linna ja selle elanikud. Linnapeakandidaadid  veavad linna mööda liivakotikesi ning hauvad vandenõusid.  Lasteaed. Kuidas sa usaldad selliseid?