Abordiraha äravõtmiseks peavad olema väga tugevad argumendid, sest loote õigust elule piirab ema õigus enda keha üle otsustada, kirjutab Marianne Meiorg Eesti Inimõiguste Keskusest Postimehe arvamusportaalis vastuseks abordi rahastamise lõpetamise üleskutsele.
Inimõiguste vaatenurgast on naistel õigus abordile. See õigus tuleb naise õigusest otsustada ise oma keha üle, ilma välise surveta. Euroopa Inimõiguste Kohus on seisukohal, et loode üldiselt ei ole õiguste kandja. See tähendab, et loote puhul ei saa me üldiselt rääkida inimõigusest elule. Kuid kuna Euroopas ei ole kujunenud ühtset arusaama sellest, millal algab elu, siis on see iga riigi enda otsustada, mis hetkest peetakse vajalikuks kaitsta potentsiaalset elu. Kuid sellise otsuse tegemisel ei ole riigi otsustusõigus piiramatu, kuna loote õigus elule on selgelt piiratud ema õigusega oma keha üle otsustada.
Samal ajal peab silmas pidama, et ema õigus oma keha üle otsustada ei ole absoluutne õigus. Seda saab ja teatud juhtudel peab piirama.
Abordi puhul saame rääkida riigi avalikust huvist potensiaalset elu kaitsta ehk abordi õigust piirata. Kui kaugele riik oma huvi kaitseks minna saab, oleneb suuresti erinevatest asjaoludest, ema tervisest, rasestumise asjaoludest, raseduse staadiumist jms.
Kindel on aga see, et abordi puhul me räägime naise õigusest oma keha üle otsustada ning riigi kohustusest põhjendada igat otsust, mis potensiaalselt seda õigust piirab.
Riigil peavad olema veenvad põhjused, et piirata naise õigust rohkem, kui seda seni tehtud on. Otsus lõpetada abordi rahastamine (osaliselt või täielikult) on üks selline otsus, mille õigustamiseks peavad riigil olema veenvad põhjused. Selline otsus piirab senisest rohkem naise õigust teha tema keha puudutavaid otsuseid.
Üle Euroopa loodetakse koguda miljon allkirja abordi maksumaksja rahast kinnimaksmise vastu, allkirju ootab ka sarnane petitsioon Eesti valitsusele. Allkirju aitab Eestis koguda kirikute nõukogu. Eestis on hetkel abordi omaosalus 30 protsenti.
