FOTO: SCANPIX

Kallis abort viib naise nurgatohtri juurde, kes võib muuta ta viljatuks või tappa - pikemas plaanis langeb Eesti iive ja kasvavad ravikulud, laidab sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste Postimehe arvamusportaalis ideed abort seda sooviva naise enda maksta jätta.

Kas teha aborti või mitte, on raske valik iga inimese jaoks. Soovime, et nende inimeste hulk, kes selle valiku ees peavad seisma, oleks võimalikult väike, ja selle nimel ka töötame.

Sotsiaalministeerium on olnud seisukohal, et abordi keelustamine või kättesaadavusele liigsete barjääride tekitamine piirab naise õigusi ja loob soodsa pinnase illegaalsete abortide tegemiseks.

Sellega jagame riikidevahelistes kokkulepetes sõnastatud ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide (nt: Maailma Terviseorganisatsioon) väljendatud seisukohta, et igal inimesel on õigus valida, kas ta soovib saada lapsi, ning õigus otsustada oma laste arvu ning sündimise aja üle. Igal inimesel on õigus langetada oma elu ja tervist puudutavaid otsuseid.

Samuti toetame Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee seisukohta, et ehkki aborti ei tohi mingil juhul pidada pereplaneerimise meetodiks, peaks iga liikmesriik tagama naistele kättesaadava ohutu ja legaalse abordi võimaluse. Kogemus näitab, et keelustamisel ja kättesaadavuse piiramisel on ebasoovitavad tagajärjed. Eelkõige tõstab see ohtu ebaturvaliseks ja koguni illegaalseks raseduse katkestamiseks.

Ebaturvalisel raseduse katkestamisel haiglavälistes tingimustes on hukatuslikud tagajärjed naiste reproduktiivtervisele: suureneb nii emasuremus (naiste suremus rasedusega seotud põhjustel) kui ka viljatus, mis pikemas perspektiivis põhjustab iibe languse ning kasvatab ravikulusid.

Leiame, et abortide arvu vähendamiseks on tõhusamaid meetmeid kui keelustamine või kättesaadavust halvendavate barjääride tekitamine. Eelkõige näeme vajadust keskenduda soovimatu raseduse ennetamisele. Seejuures on olulisteks märksõnadeks rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavus kõigile, samuti teabe ja teenuste levik ning kohustusliku seksuaalhariduse süstemaatiline andmine Eesti koolides.

Seksuaalhariduses on oluline roll vastutustundliku seksuaalkäitumise kujundamisel. Kooli ja kodu koostöö sellel suunal on näidanud Eestis ka häid tulemusi – kooliõpilaste rahvusvahelise tervisekäitumisuuringu kohaselt kasutas 15-aastaste õpilaste seas 91 protsenti poistest ja 89 protsenti tüdrukutest kondoomi viimase vahekorra ajal.

Kuigi abortide arv on endiselt probleem, on legaalselt indutseeritud abortide arv Eestis pidevas languses. Kui 2008. aastal oli neid 8420, siis 2011. aastal oli legaalselt indutseeritud aborte 6689. Abortide arvu jätkuv vähendamine peab käima riigi ning mittetulundus- ja erasektori koordineeritud koostöös, seejuures tuleb järgida rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning tagada sihtgruppidele kvaliteetse tervisekasvatuse, rasestumisvastaste vahendite, tervishoiuteenuste ja nõustamise kättesaadavuse.

Üle Euroopa loodetakse koguda miljon allkirja abordi maksumaksja rahast kinnimaksmise vastu, allkirju ootab ka sarnane petitsioon Eesti valitsusele. Allkirju aitab Eestis koguda kirikute nõukogu. Eestis on hetkel abordi omaosalus 30 protsenti.